Vene rünnakud Dniprole, Krõvõi Rihhile ja Pavlohradile nõudsid inimohvreid

Venemaa korraldas ulatusliku õhurünnaku mitmele Ukraina linnale, põhjustades purustusi ja inimkaotusi. Samal ajal jätkub New Yorgis diplomaatiline tegevus, kus Ukraina ja USA juhid arutavad sõjaolukorda ning Euroopa Liidu esindajad sanktsioonipoliitikat.

Ööl vastu 22. septembrit viisid Vene väed läbi ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele, sealhulgas Dniprole, Krõvõi Rihhile ja Pavlohradile. Esialgsetel andmetel hukkus rünnakute tagajärjel vähemalt viis inimest ning paljudes paikades said kannatada tööstusettevõtted ja tsiviiltaristu.

Ukraina õhujõudude teatel kasutati rünnakus laia arsenali, sealhulgas Iskander- ja Oniks-rakette ning üle 200 drooni. Dnipros tabasid löögid laoruumide komplekse, mis põhjustasid suuri tulekahjusid ja inimohvreid. Sarnaseid purustusi registreeriti ka Krõvõi Rihhis ja Pavlohradis, kus tabamuse said tööstuslikud objektid. Kiievis sai rünnakus kahjustada viiekorruseline elumaja.

Diplomaatiline pinge New Yorgis

Samal ajal kui lahingutegevus Ukrainas teravneb, on Volodõmõr Zelenskõi saabunud New Yorki, kus ta kohtub ÜRO Peaassamblee raames USA presidendi Donald Trumpiga. Läbirääkimiste üheks keskseks teemaks on võimalus kehtestada vastastikune paus energiataristu ründamises, mida Ukraina näeb sammuna de-eskalatsiooni suunas.

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas New Yorgis peetud kohtumisel vajadust hoida ja tugevdada sanktsioonipoliitikat Venemaa vastu. EL-i liikmesriikide vahel on siiski tekkinud erimeelsusi sanktsioonide pikendamise tingimuste üle, eriti seoses ettepanekutega eemaldada nimekirjast mõned Vene miljardärid, nagu Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman.

„Sanktsioonid on meie vastuse Venemaa sõjale keskne sammas,“ märkis Kallas kohtumisel.

Rünnakud Venemaa territooriumil

Ukraina väed jätkavad vasturünnakuid Venemaa sügavuses. Ööl vastu 22. septembrit tabas droonirünnak Samaras asuvat Kuibõševi naftarafineerimistehast, mis asub Ukraina piirist enam kui 750 kilomeetri kaugusel. Sotsiaalmeedias levinud kaadrid näitavad tehases puhkenud suurt tulekahju, mis võib mõjutada Venemaa kütusetootmist.

Eesti vaade julgeolekule

New Yorgis viibiv Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas kohtumistel Euroopa julgeolekuolukorra keerukust. Ta lükkas ümber spekulatsioonid, nagu oleks Venemaa valmis otseseks sõjaliseks vastasseisuks NATO-ga, ja kutsus liitlasi üles säilitama kindlameelsust Ukraina toetamisel.

„Sõjajuttudega külvatakse hirmu, mis peaks heidutama meid Ukraina toetamise rajalt kõrvale,“ sõnas Tsahkna.