Vene riigiduuma valimised Moskvas teenivad režiimi sisemist legitiimsust

Venemaa korraldas riigiduuma valimised, mis ekspertide hinnangul ei ole mõeldud poliitilise konkurentsi pakkumiseks, vaid režiimi legitiimsuse kindlustamiseks. Hääletusprotsessi juhtimises on olulist rolli hakanud mängima julgeolekuteenistused, samal ajal kui parlamenti on toodud uus rühm sõjaveterane.

Moskvas läbi viidud riigiduuma valimised ei pakkunud valijatele reaalset poliitilist alternatiivi, vaid toimisid režiimi jaoks vahendina võimustruktuuride konsolideerimiseks. Analüütikute hinnangul on taoline formaalne protseduur vajalik selleks, et Vladimir Putin saaks kinnitada oma positsiooni riigijuhina, järgides näiliselt valimistsükleid olukorras, kus ta soovib end vastandada Ukraina juhtkonnale.

Kremli strateegia toetub kahele sambale: protseduurilisele legitiimsusele ja kontrastile. Võimuesindajad rõhutavad korduvalt, et Venemaal toimuvad valimised ka sõja ajal, esitades seda tõendina riigijuhtimise stabiilsusest. Ühtlasi kasutatakse valimisprotsessi vahendina kontrolli kinnistamiseks annekteeritud territooriumide üle. Pidev hääletuste korraldamine okupeeritud aladel on ametlikult serveeritud elanike tahtena, kuigi tegelik kontrollprotsess sõjapiirkondades on olnud läbipaistmatu ja rahvusvaheliselt tunnustamata.

Valimiste haldamine on võrreldes varasemate aastatega muutunud. Kui varem kontrollis protsessi presidendi administratsioon, siis tänavu oli märgata föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) oluliselt suuremat sekkumist. See väljendus opositsioonierakondade, sealhulgas Jabloko nimekirjadest eemaldamises ning kandidaatide, näiteks Julia Kuznetsova vastu suunatud hirmutamiskampaaniates.

Ametlike andmete kohaselt kasvas valimisaktiivsus 59 protsendini, võrreldes 2021. aasta 52 protsendiga. Võimupartei Ühtne Venemaa sai ametlikult 57,8 protsenti häältest, ületades oma varasema 49,8-protsendilise tulemuse. Selline statistiline tõus tekitab analüütikutes küsimusi olukorras, kus riiki on mõjutanud nii kütusekriis kui ka julgeolekuprobleemid.

Uue riigiduuma koosseisu on toodud 86 sõjast naasnud veterani, keda Kreml esitleb uue patriootliku eliidina. Siiski põrkub see plaan reaalsusega: tavakodanike seas puudub selge nõudlus sellise eliidi järele. Paljudes piirkondades peetakse sõjaväelasi sotsiaalseteks autsaideriteks ning nende eelistamine riigijuhtimises võib tekitada ühiskonnas pigem pahameelt kui toetust.