Vene reaktiivmootoriga droonirünnakud Kiievis: tõhusus langeb, rünnakute tempo kasvab

Venemaa on muutnud oma ründetaktikat Kiievis, kasutades senisest oluliselt sagedamini kiireid reaktiivmootoriga Geran-droone. Uus strateegia, mis hõlmab vahetpidamatuid rünnakulaineid, on vähendanud Ukraina õhutõrje edukust ja tekitanud diskussiooni pealinna ametliku eesliinitsooni staatusest.

Venemaa on muutnud oma õhurünnakute strateegiat Ukraina pealinna Kiievi suunal, liikudes öistest rünnakutest pidevate, kogu ööpäeva kestvate droonilainete juurde. Eriti märkimisväärne on reaktiivmootoriga Geran-droonide osakaalu kasv, mis on muutnud õhutõrje töö keerulisemaks võrreldes varasemate aeglasemate, propelleriga varustatud Shahed-tüüpi seadmetega.

Rünnakute uus intensiivsus ja õhutõrje väljakutsed

Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ihnati sõnul on Venemaa viimase nelja päeva jooksul teele saatnud üle 1500 drooni, millest enam kui pooled ehk ligikaudu 800 on olnud reaktiivmootoriga. Võrdluseks: juunikuus kasutati kogu kuu peale kokku vaid 300 sellist drooni, juulis kasvas nende arv 1500-ni. Rünnakute muster on muutunud sagedasemaks, kuid väiksemate gruppidena, rünnakuid sooritatakse umbes iga poole tunni tagant, saates korraga õhku kolm kuni kümme drooni.

Selle tulemusena on Ukraina õhutõrje tõhusus langenud. Kui 2026. aasta talvel suudeti neutraliseerida 95-98% propelleriga droonidest, siis 27. augustil langes üldine allatulistatud droonide määr 88 protsendini ja 31. augustiks 79 protsendini. Ukraina kaitsetööstus töötab kiiremas korras välja vastumeetmeid, mida loodetakse kasutusele võtta järgmise kuu jooksul, kuid hetkel napib veel piisavalt võimekaid pealtlaskesüsteeme.

Mõju elanikele ja ametlik staatus

Kiievi elurütm on rünnakute tõttu märgatavalt muutunud. 27. augustil registreeriti pealinnas 13 õhuhäiret, mis kestsid kokku 15 tundi, püstitades sellega uue rekordi alates täiemahulise invasiooni algusest. Ostukeskused ja kauplused on sunnitud päeva jooksul korduvalt uksi sulgema ning üha enam elanikke veedab öid varjendites. Ukraina president Volodymyr Zelensky nentis pühapäeval, et Venemaa eesmärk on kurnata Ukraina ühiskonda ja häirida inimeste tavapärast elu.

Ukraina parlamendiliige Ruslan Horbenko on välja pakkunud, et Kiiev ja selle ümbrus võiksid saada ametliku eesliinitsooni staatuse. See annaks elanikele ja töötajatele mitmeid garantiisid, sealhulgas sõjariski kindlustuse, palgatoetused kommunaaltöötajatele ja vabastuse mobilisatsioonist. Eelnõu on ametkondades juba ettevalmistamisel.

Uusimad ohvrid

Üleöö toimunud rünnakute seeria tabas Kiievit ja ümbritsevat piirkonda nii ballistiliste rakettide kui droonidega. Võimude andmetel sai rünnakutes surma 12 inimest ja vigastada üle 20. Kuus hukkunut olid riikliku raudtee-ettevõtte Ukrzaliznytsia töötajad, kes kaotasid elu raudteedepoo pihta tehtud rünnakus.