Vene raketirünnakud Zaporižžja ja Dnipropetrovski piirkonna terasetehastele peatasid tootmise

Venemaa ballistiliste rakettide löögid Ukraina suurimatele metallurgiatehastele septembri alguses nõudsid 17 inimese elu. Rünnakute tulemusena seiskus 90 protsenti riigi terasetootmisest, mis ähvardab süvendada riigi majandusraskusi.

Septembri alguses korraldatud Vene ballistiliste rakettide rünnakud Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastites tabasid Ukraina strateegilisi metallurgiakeskusi. Löökide tagajärjel hukkus 17 töölist ning kolm riigi suurimat terasetehast peatasid oma tegevuse määramata ajaks.

Kaks rünnatud ettevõtet kuuluvad kontsernile Metinvest, kolmas on ArcelorMittali omanduses. Nende tehaste seiskumine tähendab, et tootmisest langes välja ligikaudu 90 protsenti kogu Ukraina terasetoodangust. Hinnangute kohaselt on tööseisakust mõjutatud üle 15 000 töötaja.

Sihtmärgiks kõrgahjud

Metinvesti tegevjuhi büroo juhataja Oleksandr Vodoviz kinnitas, et rünnakute puhul oli tegemist täppistabamustega. «Venemaa sõjavägi teadis täpselt, kuhu lüüa, rünnaku sihtmärkideks olid ettevõtete kõrgahjud,» sõnas ta. Vodovizi sõnul on praeguses olukorras võimatu prognoosida remonditööde kestust, mis võivad ulatuda päevadest aastateni.

Tehased on kriitilise tähtsusega mitte ainult tööhõive, vaid ka riigieelarve jaoks. Rünnakud avaldavad mõju Ukraina maksulaekumistele, mis on oluline löök sõja ajal niigi pingelises eelarveolukorras.

Eelarve ja toetused

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on varem rõhutanud, et riigi sõjalise eelarve puudujääk ulatub 27 miljardi euroni. See on viinud läbirääkimisteni lääne liitlastega. Eelarve puudujäägi katmiseks küsitud täiendav finantsabi on tekitanud Euroopa Liidu ametnike seas küsimusi ressursside kasutamise kohta, vaatamata riigi kriitilisele vajadusele vahendite järele rinde ja tööstuse ülalpidamiseks.