Vene raketirünnakud Kiievis ja Harkivis tõid kaasa tsiviilohvreid

Venemaa korraldas teisipäeval ulatusliku ballistiliste rakettide rünnaku Kiievi energiataristule ja elamutele. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy kritiseeris liitlasi varajase hoiatuse puudumise pärast, samal ajal kui rahvusvaheline surve Venemaale jätkub.

Volodymyr Zelenskyy teatas teisipäeval, et Venemaa ballistiliste rakettide rünnak Kiievis tabas elumaja ja energiataristut. Ukraina presidendi sõnul ei tulnud partneritelt varajast hoiatust rakettide väljalaskmise kohta, mistõttu avastati oht alles viimasel hetkel.

Rünnakute laine Ukraina linnades

Vene väed on alates esmaspäevast korraldanud ulatuslikke õhurünnakuid üle kogu Ukraina, kasutades nii droone kui ka ballistilisi rakette. Harkivis toimus esmaspäeva õhtul raketirünnak. Päästetööd elumaja rusude vahel kestsid öö läbi.

Lisaks ründasid Venemaa üksused teisipäeva hommikul Rivne linna. Ukraina õhuvägi on kinnitanud, et Venemaa kasutab rünnakutes erinevaid relvatüüpe, sealhulgas reaktiivdroone ja ballistilisi rakette.

Energiarahu väide ei pea paika

USA president Donald Trump teatas pühapäeval kokkuleppest, mida ta nimetas „energiarahuks“, kuid sündmused kohapeal näitavad vastupidist. Ukraina pole naftatöötlemistehaseid rünnanud, kuid Venemaa on jätkanud sihikindlat löömist energiataristu, sealhulgas Kiievi soojuselektrijaamade pihta.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales Varssavis toimuval julgeolekufoorumil. Ta selgitas, et viimase rünnaku ajal toimunud õhuhäire hilinemine oli tingitud Venemaa kasutatavate relvade spetsiifikast, mitte koostöö katkemisest.

Eesti ja Euroopa Liidu seisukoht

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Varssavis, et Euroopa peab Venemaale tugevamat survet avaldama. Tema sõnul on vaja kasutusele võtta seni edasi lükatud meetmed, nagu külmutatud varade kasutamine ja Vene kodanikele viisade väljastamise piiramine.

Samal ajal avas Euroopa Liit Ukrainaga kaks täiendavat ühinemisläbirääkimiste teemaplokki. Tsahkna kinnitas, et Eesti toetab kindlalt Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunas, pidades seda strateegiliseks investeeringuks kogu Euroopa julgeolekusse.