Vene miljardär Mihhail Fridman kaebas Madalmaad arbitraažikohtusse

Vene oligarh Mihhail Fridman on esitanud arbitraažihagi Madalmaade vastu, väites, et riik on tema varad ebaseaduslikult võõrandanud. See on järjekordne samm Fridmani juriidilises võitluses pärast sarnaseid hagisid Luksemburgi ja Ühendkuningriigi vastu.

Vene miljardär ja Alfa-Grupi kaasasutaja Mihhail Fridman on algatanud arbitraažimenetluse Madalmaade vastu, süüdistades riiki oma investeeringute sundvõõrandamises. Hagi aluseks on 1989. aastal sõlmitud kahepoolne investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, mis sõlmiti Nõukogude Liiduga ja kehtib ka Venemaa kui õigusjärglase suhtes.

Fridman väidab, et 2001. aastal soetatud Amsterdam Trade Bank (ATB) oli hoolimata 2022. aastal kehtestatud sanktsioonidest majanduslikult stabiilne ja maksejõuline. Tema hinnangul viisid Madalmaade ametivõimude otsused panga pankrotini. Ärimees taotleb kompensatsiooni, mille suurust hakatakse menetluse käigus täpsustama, kuid esialgsete konservatiivsete hinnangute kohaselt võib nõue küündida sadadesse miljonitesse dollaritesse. Fridman märgib, et sanktsioonide tõttu on ta kaotanud kontrolli kõigi oma Madalmaades asuvate varade üle, mis on sisuliselt riigi poolt hõivatud.

See ei ole esimene kord, kui Fridman riikide vastu õigust nõuab. 2024. aastal esitas ta 16 miljardi dollari suuruse nõude Luksemburgi vastu, põhjendades seda oma sealsete valdusettevõtete kaudu hallatavate varade külmutamisega. Samuti sai 2025. aasta novembris teatavaks sarnane arbitraažimenetlus Ühendkuningriigi suhtes, kuigi selle vaidluse täpsemad üksikasjad pole avalikkuseni jõudnud.

Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid Fridmanile 2022. aasta märtsis, tuues põhjuseks tema lähedased suhted Venemaa võimuringkondadega. Pärast sanktsioonide rakendamist loobus ta positsioonidest investeerimisgrupis LetterOne ning müüs oma osalused Alfa-Bankis ja Alfa-Strahhovanie. Fridman on proovinud piiranguid vaidlustada, saavutades seni vaid osalise edu sanktsioonide aluste ümbervaatamisel.