Vene meedia väidab: EL-i 90 miljardit läheb Rheinmetallile, tegelikult on pool Ukraina eelarvetoetuseks

Vene uudistekanal levitas valet, et EL-i 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale jaotatakse tegelikult Rheinmetalli ja teiste Euroopa relvafirmade vahel. Tegelikkuses läheb 30 miljardit Ukraina eelarvetoetuseks ning 60 miljardit sõjavarustuse ostmiseks, otsuse selle üle, kellelt osta, teeb Ukraina ise.

Vene uudistelekanal levitas väidet, et Euroopa Liidu 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale ei jõua tegelikult Ukrainasse, vaid jaotatakse Saksa kaitsetööstushiiule Rheinmetallile ja selle Euroopa tütarettevõtetele. Väide on vale.

Mida väideti?

Vene uudistelekanali avaldatud loos tsiteeriti Venemaa Föderatsiooni valitsuse alluvuses tegutseva Finantsülikooli dotsenti Mihhail Hhatšaturjanit, kes väitis: «Need 90 miljardit on kavas jagada Rheinmetalli ja kõigi tema Euroopas asuvate allüksuste vahel. Peamiselt on see muidugi Saksa ettevõtted. Eurooplased jagavad selle omavahel ära.»

Hhatšaturjanit tsiteeriti ka selle kohta, et raha peaks minema droonidele ning Patrioti odava vastena kavandatavale õhutõrjesüsteemile, kuigi ta ise tunnistas, et sellise süsteemi loomine on väga keeruline.

Kuidas raha tegelikult jagatakse?

EL-i nõukogu selgituse kohaselt on 90 miljardit jagatud kahte ossa. Esimene, 30 miljardit eurot, suunatakse Ukraina makromajanduslikuks toetuseks, riigi pakilisemate eelarvevajaduste katmiseks. Relvafirmadesse see raha ei puutu.

Teine osa, 60 miljardit eurot, on mõeldud Ukraina kaitsesektori investeeringuteks, sealhulgas relvastuse hankimiseks. Laenu saaja on Ukraina riik. Ukraina otsustab ise, kellelt osta, tingimusel, et eelistada tuleb Ukraina, EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide tootjaid. Hiljuti on arutusel olnud ka Briti toodangu lubamine sellesse nimekirja.

Rheinmetall saab tõenäoliselt programmist märkimisväärse osa, kuid temaga konkureerivad prantsuse-saksa kontsern KNDS, Rootsi Saab, Itaalia Leonardo, rahvusvaheline MBDA ning Ukraina enda relvafirmad. Esimesed tranšid on juba suunatud Ukraina droonide tootmisele.

Patrioti küsimus

Odava Patrioti analoogi loomise osas on ekspert ühes asjas õigus: Patriot on tõepoolest üks maailma kallimaid õhutõrjesüsteeme, kuigi USA THAAD ja Iisraeli Arrow-3 on veel kallimad.

Ukraina ja Euroopa riikide ühisprojekt Freyja ei ürita aga luua Patrioti täpset koopiat, tegemist on integreeritud süsteemiga, mille tuumaks on ballistiliste rakettide tõrje. Projekti raames arendatav Ukraina rakett FP-7.x peaks maksma umbes 700 000 dollarit, samas kui üks Patrioti PAC-3 rakett maksab ligikaudu 3,8 miljonit dollarit. Samal teel liiguvad ka USA: 2026. aastal kuulutati välja konkurss nn Low Cost Interceptori loomiseks, mis peaks jääma alla ühe miljoni dollari raketi kohta.