Vene meedia eksitavad väited Eesti toetuse kohta Ukrainale

Vene meedia eksitavad väited Eesti toetuse kohta Ukrainale

Vene propagandakanalid on levitanud valeväiteid, nagu poleks Eesti Ukrainat rahaliselt toetanud, tuginedes ekslikult tabelile, mis kajastab vaid otse Ukraina riigieelarvesse tehtud makseid. Tegelikkuses on Eesti panus Ukraina toetamisse ulatumas 1,41 miljardi euroni.

Poliitika

Eestis ja rahvusvahelises inforuumis on tähelepanu pälvinud Vene riiklike propagandakanalite levitatud eksitav info, mille kohaselt ei ole Eesti alates täiemahulise sõja algusest Ukrainat rahaliselt aidanud. Need väited põhinevad Ukraina rahandusministeeriumi andmestiku vääral tõlgendamisel, kus on kajastatud üksnes otse Ukraina riigieelarvesse tehtud makseid.

Eksitav tõlgendus andmetest

Väljaanded nagu RIA Novosti võtsid aluseks Ukraina rahandusministeeriumi tabeli, milles on välja toodud vaid välisriikide otsepanused riigikassasse. Antud loetelus on Eesti kohal tõesti null või kriips, kuna Eesti on oma abistamise korraldanud peamiselt teiste kanalite kaudu. See tabel ei sisalda sõjalist abi, humanitaarprojekte, Euroopa Liidu kaudu suunatud vahendeid ega kulusid Ukraina sõjapõgenike toetuseks.

Tegelik abimaht on miljardites

Eesti välisministeeriumi andmetel ulatub aastatel 2022-2027 antud ja planeeritud abi kogumaht ligikaudu 1,41 miljardi euroni. Sellest ligi 810 miljonit eurot moodustab otsene sõjaline abi, sealhulgas laskemoon, suurtükivägi ja tankitõrjesüsteemid Javelin. Kui arvestada ka logistilisi kulusid, ulatub sõjaline tugi 820 miljoni euroni.

Lisaks on Eesti riigieelarvesse kinnitatud kohustus suunata igal aastal vähemalt 0,25 protsenti SKP-st Ukraina sõjaliseks toetuseks. Käesoleval aastal on see summa 110,7 miljonit eurot, millest 90 protsenti investeeritakse Eesti kaitsetööstuse toodetesse Ukraina tarbeks.

Tsiviilabi ja humanitaartoetused ulatuvad 2022-2027 perioodil kokku 421 miljoni euroni. See sisaldab küberkaitse projekte, Ukraina ülesehitamist ning humanitaarabi. Eesti on panustanud näiteks Ovrutši lasteaia ja Malõni silla taastamisse. Kieli Majandusuuringute Instituudi andmed kinnitavad, et Eesti on Ukraina abistamisel SKP suhtena maailmas liidrite seas, olles panustanud enam kui 3 protsenti oma majanduse mahust.

Ava rakenduses →