Vene kodanike arv elamisloaga Euroopa Liidu riikides on kasvanud

Aastatel 2021-2025 kasvas Euroopa Liidu riikides elamisluba omavate Vene kodanike arv 14 protsendi võrra, ulatudes 877 000 inimeseni. Samas on mitmes riigis, sealhulgas Lätis, elamisloaga Vene kodanike hulk märgatavalt vähenenud.

Eurostati andmetel oli 2025. aasta lõpuks Euroopa Liidu riikides kehtiv elamisluba kokku 877 000 Vene kodanikul, mida on 105 000 võrra rohkem kui 2021. aasta lõpus. See tähendab nelja aasta jooksul 14-protsendilist kasvu. Andmete kohaselt toimus suurem osa sellest kasvust 2022. ja 2023. aastal, millele järgnes stabiilsem periood.

Riigiti on pilt erinev. Kõige enam Vene kodanikke, kellel on ajutine või alaline elamisluba, elab Saksamaal, kus nende arv küündis 218 000 inimeseni. Järgnevad Hispaania 117 000, Eesti 78 000 ja Prantsusmaa 67 000 inimesega.

Hispaania tõus ja Balti riikide langus

Suurima kasvutrendi on läbi teinud Hispaania, kus elamisloaga Vene kodanike arv suurenes nelja aastaga 61 protsenti ehk 44 000 inimese võrra. Märkimisväärset kasvu näitasid ka Küpros, kus lisandus 27 000 elamisloaga Vene kodanikku, ning Prantsusmaa 14 000 lisandunud inimesega.

Samas on mitmes riigis nende inimeste arv, kellel on ajutine või alaline elamisõigus, kahanenud. Kõige suurem langus registreeriti Lätis, kus elamisloaga Vene kodanike arv vähenes 15 000 võrra. Eestis vähenes see arv 9 000 võrra ja Tšehhis 8 000 võrra.