Vene kaubalaev naasis pärast pikka pausi Põhja-Korea Rasoni sadamasse

Põhja-Korea Rasoni sadamas, mida peetakse Venemaa ja Põhja-Korea vahelise relvakaubanduse sõlmpunktiks, märkasid satelliidid esimest korda pärast maikuud Vene kaubalaeva. Sündmuste taustal viitavad eksperdid varasematele hinnangutele, mille kohaselt on Põhja-Korea saatnud Venemaale miljoneid suurtükimürske.

Põhja-Korea Rasoni sadamas, mis on pikemat aega olnud rahvusvahelise tähelepanu all seoses kahtlustustega Venemaa ja Põhja-Korea vahelises relvakaubanduses, tuvastati 20. septembril Vene päritolu kaubalaev. Satelliidifirma Planet Labs poolt kogutud andmed näitavad, et 113-meetrine alus sildus terminalis, mida on varem seostatud konteinerite laadimisega, mis väidetavalt sisaldavad relvastust ja laskemoona.

Laev püsis sadamas 22. septembrini. NK Pro analüüsi kohaselt on tegemist esimese Vene laeva külastusega sellesse konkreetsesse sadamasse alates käesoleva aasta maikuust. Varasemalt on Rasoni sadamat külastanud teised sanktsioonide all olevad Vene alused, sealhulgas «Lev Jašin», «Maia-1», «Lady R» ja «Angara». Kuigi kohal olnud aluse visuaalsed omadused sarnanevad «Lev Jašiniga», on AIS-süsteemi andmed näidanud sama laeva asukohta hoopis Kamtšatka ja Tšuktšimaa lähistel, mis tekitab küsimusi aluse identifitseerimise ja võimaliku signaalide võltsimise kohta.

Relvakaubanduse ulatus ja sanktsioonidest kõrvalehoidmine

Analüütikute hinnangul on relvavedude maht kahe riigi vahel olnud märkimisväärne. Tänavused arvutused viitavad, et alates 2023. aasta augustist on Põhja-Korea toimetanud Venemaale ligikaudu 30 000 konteinerit, mis võivad sisaldada kokku 8 kuni 11 miljonit suurtükimürsku. Selline tarnete maht on strateegiliselt oluline mõlema riigi jaoks.

Rahvusvaheline merendusõigus näeb ette, et laevad peavad kogu reisi vältel hoidma sisse lülitatud automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS). Siiski on Royal United Services Institute'i 2025. aasta raporti kohaselt Vene «varilaevastiku» tankerite puhul tavapärane praktika lülitada AIS välja, et vältida liikumise tuvastamist ja rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamist. Samal ajal on Põhja-Korea majanduslik aktiivsus kasvanud, teenides alates 2022. aastast ligikaudu 22 miljardit dollarit, mis on neli korda enam kui eelneval võrreldaval perioodil.