Vene geneetikud kardavad isolatsiooni uue andmeedastuse seaduse tõttu

Venemaal jõustub 1. septembril 2026 uus seadus, mis piirab geneetiliste andmete välismaale saatmist, ohustades teadlaste võimalusi avaldada uuringuid rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Venemaal hakkab alates 1. septembrist 2026 kehtima föderaalseadus nr 43-FZ, mis reguleerib rangelt inimeste geneetiliste andmete jagamist välisriikide, organisatsioonide ja üksikisikutega. Uued reeglid puudutavad nii populatsiooni- kui ka immunoloogilisi uuringuid ning nõuavad teadlastelt keerukaid kooskõlastusprotsesse erikomisjoniga, kui nad soovivad oma tööde tulemusi rahvusvaheliselt avaldada.

Seadus näeb ette, et ka siis, kui teadlased soovivad avaldada vaid üldistatud andmeid või mudeleid, peavad nad sellest komisjoni eelnevalt teavitama ja esitama töö koopia. Individuaalsete geneetiliste andmete edastamine nõuab aga eraldi luba. Loa andmisest võidakse keelduda, kui komisjon tuvastab ohu Venemaa nn bioloogilisele julgeolekule või leiab taotlusest ebatäpsusi. Teadlased kardavad, et määramata kriteeriumid ja bürokraatlikud viivitused muudavad teadustöö avaldamise mainekates välisväljaannetes võimatuks.

Teaduse isoleerimine ja riskid

Teadlased märgivad, et rahvusvahelised teadusajakirjad ja andmehoidlad nõuavad tavaliselt algsete genoomiandmete kättesaadavust, et võimaldada kolleegidel uuringute tulemusi kontrollida. Uute reeglite tõttu võib Vene teadlaste tööde avaldamine venida või muutuda üldse teostamatuks, kuna andmete jagamiseks vajalikud load võivad võtta kuid või aastaid. Ekspertide hinnangul sunnib see Vene teadlasi avaldama tulemusi peamiselt kohalikes väljaannetes, mis võib kaasa tuua teaduse kvaliteedi languse ja välistada sõltumatu retsenseerimise rahvusvahelisel tasemel.

Kriitikute sõnul on seaduse sõnastus ebamäärane, jättes komisjonile laia tõlgendusruumi. On oht, et isegi pärast kooskõlastamist võidakse artikleid tagantjärele süüdistada riigisaladuse paljastamises. Venemaa võimud põhjendavad piiranguid rahvusliku julgeoleku ja „geneetilise suveräänsuse“ kaitsmisega, viidates Irina Jarovaja ja Vjatšeslav Volodini varasematele avaldustele, milles on väljendatud hirmu välismaiste laborite ees, kes väidetavalt uurivad Vene bioloogilisi proove.