Vene droonirünnak Harkivi oblastis nõudis kuus inimelu, Kiievit tabasid ballistilised raketid

Venemaa droonirünnak Harkivi oblasti Nova Vodolaha pargile tõi kaasa kuue inimese, sealhulgas kolme lapse hukkumise. Samaaegselt tabas Ukraina energiataristut ulatuslik raketirünnak, mis jättis 550 000 majapidamist vooluta.

Esmaspäeval, 19. oktoobril kella 16.30 paiku ründasid Vene väed Harkivi oblastis asuvat Nova Vodolahat drooniga Geran-3, tabades kohalikku parki. Rünnaku tagajärjel hukkus kuus inimest, kelle seas oli kolm last, sealhulgas üks lapsevankris olnud imik. Prokuratuur on alustanud juhtunu uurimist sõjakuriteona ning sündmuskohal jätkuvad päästetööd, vigastatute abistamine ja lõhkekehade otsimine.

Lisaks traagilisele juhtumile Harkivi oblastis tabas Ukrainat ööl vastu esmaspäeva massiline Venemaa õhurünnak. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teatas, et rünnakute sihtmärgiks oli energiataristu kümnes oblastis, sealhulgas Kiievis, Mõkolajivis ja Odessas. Rünnakute tulemusena jäi elektrita 550 000 majapidamist. Riikliku võrguettevõtte Ukrenergo kinnitusel käivad avariitööd kõikjal, kus julgeolekuolukord seda lubab.

Ballistiliste rakettide rünnakud Kiievis

Ukraina pealinn Kiiev sattus eriti intensiivse rünnaku alla, kui Venemaa tulistas linna suunas 16 ballistilist raketti. Linnapea Vitali Klitschko teatas tabamustest Desnjanski ja Dniprovski linnaosades, kus kannatada said muuhulgas meditsiinikeskus ja mitu eluhoonet. Esialgsetel andmetel on rünnakutes hukkunute arv kasvanud ning kümned inimesed on saanud vigastada, sealhulgas lapsed Irpini linnas.

President Zelenskyy kritiseeris pärast rünnakuid teravalt Ukraina rahvusvahelisi partnereid, märkides, et varajane hoiatus Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute kohta jäi taas saabumata. See on süvendanud pingeid Kiievi ja Washingtoni vahel, eriti ajal, kui Ukraina on teatanud raskustest luureandmete õigeaegsel laekumisel. USA välisminister Marco Rubio ei ole kommentaaride palvetele luureinfo jagamise kohta vastanud.

Diplomaatiline pinge ja läbirääkimised

Sõjalise eskaleerumise taustal on sagenenud ka poliitiline kriitika. USA president Donald Trump on avalikult kritiseerinud Zelenskyyt, väites, et Ukraina president ei ole huvitatud sõja lõpetamisest. Samal ajal on meediasse jõudnud teated, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin võib püüda mõjutada Trumpi ja Hiina liidri Xi Jinpingiga suhteid. Ametlikku kinnitust väidetavatele tippkohtumise aruteludele ei ole laekunud.