Vene droonid tabasid Kiievit ja Harkivit, Putin vabastas Witkoffi visiidil USA kodaniku

Vene väed ründasid teisipäeval droonide ja raketiga Kiievit ja Harkivit, hukkus ja said vigastada mitu inimest. Kolmapäeval vabastas Putin Peterburis USA erisaadiku Steve Witkoffiga kohtudes USA kodaniku Stephen Hubbardi ning Kreml ütles end valmis olevat novembris kolmepoolsed kõnelused taasalustama.

Vene väed ründasid teisipäeval droonidega Kiievit, kus hukkus üks inimene ja seitse said vigastada. Üks droonidest tabas Kiievi riiklikku kardioloogiainstituuti: see tungis sisse operatsioonisaali ajal, mil seal käis operatsioon, ning haavas patsienti. Harkivit tabas Vene rakett, mis tabas eramajade piirkonda ja vigastas kuut inimest.

Kramatorskile tehtud õhurünnakus hukkus kolm kommunaalteenistuse töötajat, kes kontrollisid enne kütteperioodi algust kaugküttevõrku. Zaporižžja oblastis Kamõševahha küla lähedal tappis droon kolmapäeva hommikul teel liikunud sõiduki ründamisel 73-aastase mehe ja 71-aastase naise, ütles piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Mõhhailo Semikin. Kiievi oblasti Butša rajoonis hukkus droonirünnakus üks mees. Ukrainas käis kolmapäeval täiemahulise sõja 1701. päev.

Putin vabastas USA kodaniku

Samal ajal kohtus Vladimir Putin Peterburi lähedal Strelnas Konstantinovi palees USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffiga. Kinniste uste taga peetud kohtumine kestis ligi kolm tundi. Kohal oli ka Putini majanduskoostöö erisaadik Kirill Dmitrijev. Donald Trumpi väimees Jared Kushner haiguse tõttu kohale ei jõudnud ja liitus videosilla kaudu.

Kohtumise alguses teatas Putin, et Venemaa vabastab 74-aastase Michigani endise õpetaja Stephen Hubbardi, kes oli Pulkovo lennujaamas juba valmis USAsse lendama. Hubbard mõisteti 2024. aastal kinniste uste taga peetud protsessil ligi seitsmeks aastaks vangi palgasõdurina Ukraina poolel võitlemise eest. Venemaa sõnul sõlmis ta 2022. aasta veebruaris Izjumis lepingu Ukraina territoriaalkaitseüksusega ja sai umbes tuhat dollarit kuus. Vene väed võtsid ta vangi aprillis 2022. Tema perekond on süüdistused kahtluse alla seadnud.

«Te olete sama humanitaarne inimene, kes selle küsimuse heasoovlikult läbi vaatas. Selle eest ma teid tänan,» ütles Witkoff Kremli stenogrammi järgi. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Putin otsustas humanitaarsetel kaalutlustel. Trump ütles, et vabastamist ei ostetud ühegi vastuteenusega, ning pidas seda enneolematuks. Samas langes see kokku tema otsusega peatada kavandatud Venemaa-vastane sanktsioonipakett.

Kõnelused võivad jätkuda novembris

Putini nõuniku Juri Ušakovi sõnul on Kreml valmis Venemaa, USA ja Ukraina kõnelused taasalustama novembri kümnendatel päevadel. «See teema puudutab Venemaa ja Ukraina julgeolekusüsteemi rajamist pärast konflikti lõppu,» ütles ta. Ušakovi väitel Witkoff ettepanekut toetas. Kiiev ei ole pakkumisele reageerinud.

TASSi teatel pakkus Putin ka Trumpiga Hiinas kohtumist. Nad kohtuksid silmast silma esimest korda pärast eelmise aasta augustis Alaskal peetud tippkohtumist. Putin tundis huvi ka Witkoffi ja Volodõmõr Zelenskõi kohtumise vastu Oslos, mille USA esindaja sõnul oli tulemuslik. Zelenskõi ütles pärast kohtumist, et Ukraina on valmis peatama rünnakud Vene naftatöötlemistehaste vastu, kui Moskva teeb sama.

Sky Newsi sõjaline analüütik Michael Clarke märkis, et Witkoffi üheksandal Venemaa-visiidil ollakse samas kohas kui pool aastat tagasi. Tema sõnul Putin järeleandmisi ei tee ja nõudmised kasvavad.

Muud arengud

Wall Street Journali andmetel on Putin andnud korralduse hoogustada sabotaažioperatsioone NATO riikide vastu. Kolm Euroopa ametnikku, kes on kursis USA luureandmetega, sidusid selle Leipzigis 5. augustil toimunud vahejuhtumiga, mida Kreml pidavat proovikiviks. Uurijate sõnul korraldas Leipzigi rünnaku GRU värvatud endine Vene sõjaväelane Oleg Levuškin. Serbia vahistas seoses võrgustikuga seitse inimest.

WSJ kirjutab ka, et Elon Musk käskis isiklikult piirata Ukrainas sõjaliseks otstarbeks kasutatava Starshieldi sideteenuse kiirust. USA Kongressi liige Brian Fitzpatrick plaanib kaheparteilist uurimist. USA välisminister Marco Rubio ütles, et otsused on SpaceXi ja selle omaniku, mitte Valge Maja vastutus.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel kukkus kolmapäeval Kaliningradi oblastis plaanilise õppelennu ajal alla hävituslennuk Su-30. Põhjust ega meeskonna seisundit ei avaldatud.