Vene droon tabas Tšernihivi korterelamut, vigastada sai vähemalt 20 inimest

Ukraina põhjaosas Tšernihivis tabas Vene ründedroon 24. augusti hommikul üheksakorruselist elumaja, vigastades vähemalt 20 inimest. Rünnak toimus riigi iseseisvuspäeval, mil Kiievis viibivad mitme Põhjamaade ja Balti riigi juhid toetust avaldamas.

Ukraina põhjaosas Tšernihivis tabas Vene ründedroon 24. augusti hommikul üheksakorruselist elumaja, tekitades hoones tulekahju ja vigastades vähemalt 20 inimest. Päästjate teatel õnnestus hoonest evakueerida 14 elanikku, enne kui põleng kustutati.

Kannatanute seas on 12- ja 17-aastased lapsed. Raskemas seisundis 17-aastane tüdruk ja eakas naine toimetati haiglasse, teised vigastatud said vajaliku abi kohapeal või ambulatoorselt.

Sõjaline surve ja iseseisvuspäev

Rünnak leidis aset päeval, mil Ukraina tähistab oma iseseisvuspäeva. Samal ajal viibivad Kiievis Põhjamaade ja Balti riikide juhid, kes saabusid riiki toetust avaldama. Soome president Alexander Stubb kinnitas kohtumisel, et Põhjamaade ja Balti riigid valmistavad ette täiendavat õhukaitsepaketti Ukraina kaitseks. „See kannab hoolt mõnede ukrainlaste jaoks hädavajalike asjade eest,“ märkis ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas ühtlasi, et Venemaa juht Vladimir Putin on andnud vägedele korralduse vallutada Donetski oblast 31. detsembriks 2026. USA mõttekoda Institute for the Study of War peab seda tähtaega ebarealistlikuks, viidates Vene vägede aeglasele edasiliikumisele rindel.

Parlamentaarne ühisavaldus

Kiievis viibiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Ukraina parlamendi aseesimees Oleksandr Kornijenko tegid ühisavalduse, milles kutsuvad liitlasriike suurendama toetust Ukrainale. „Lähikuud toovad kaasa püsivaid tagajärgi Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule. Ukraina toetamine on investeering demokraatliku maailma kollektiivsesse kaitsesse,“ märkisid nad.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur lisas, et Eesti panus Ukrainasse ulatub sel aastal vähemalt 0,28 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.