Vene desinformatsioonikampaania häirib Saksamaa regionaalvalimisi

Venemaaga seostatud mõjutustegevus «Matryoshka» levitab sotsiaalmeedias libauudiseid Saksamaa poliitikute kohta, eesmärgiga külvata ühiskonnas lõhesid enne septembris toimuvaid valimisi. Kampaania on võtnud sihikule kandidaadid mitmes liidumaas, sealhulgas Saksi-Anhaltis ja Berliinis.

Saksamaa poliitikud on sattunud süstemaatilise ja koordineeritud desinformatsioonikampaania sihtmärgiks, mille raames levitatakse sotsiaalplatvormidel kunstlikult loodud libauudiseid. Operatsioon, mida tuntakse nimetuse «Matryoshka» või «Operation Overload» all, on keskendunud septembris toimuvate regionaalvalimiste eel kandidaatide diskrediteerimisele.

Sotsialistliku Vasakpartei kandidaat Saksi-Anhaltis, Eric Stehr, avastas enda kohta sotsiaalmeedias mitmeid fabritseeritud väiteid. Videotes süüdistati teda alusetult mõrvades ja skandaalsetes sündmustes, kasutades suurte meediakanalite, nagu näiteks Frankfurter Allgemeine Zeitung või Spiegel TV, visuaalset identiteeti. Politsei kinnitusel ei ole Stehri suhtes alustatud ühtegi juurdlust ning levitatud süüdistused olid täielikult väljamõeldud.

Kampaania ulatus ja metoodika

Uurimisgruppide andmetel on kampaanias tuvastatud üle 180 libapostituse platvormidel X, Bluesky ja TikTok. Analüüs näitab, et tegevus on piiratud tööpäevadega, viidates professionaalsele korraldusele. Ekspertide hinnangul on tegemist pikaajalise strateegiaga, kus valitakse sihtmärkideks erinevate erakondade esindajad, jättes samas tähelepanuta paremäärmusliku erakonna AfD ja vasakpopulistliku Sahra Wagenknechti liidu.

Ekspertide sõnul on operatsioon otseselt seotud Vene sõjaväeluure GRU-ga seostatava üksusega Storm-1516, mis on sarnaseid taktikaid kasutanud ka varem. Ehkki ametlikku tõendit otsesest seosest Kremliga ei ole veel esitatud, viitavad tehnilised detailid, nagu vigane keelekasutus ja sihtmärkide valik, Vene riiklikule huvile.

Eesmärk külvata lõhesid

Desinformatsiooni sisu jaguneb suures plaanis kaheks: poliitikute maine kahjustamine ning ühiskondlike lõhede süvendamine ida- ja läänisakslaste vahel. Ühes levitatud videos väideti ekslikult, nagu Eurostat oleks avaldanud raporti, mille kohaselt peab enamik läänesakslasi taasühinemist veaks.

Muude sihtmärkide seas on olnud ka teisi poliitikuid. Hoolimata rünnakute intensiivsusest on nende tegelik mõju valijatele ja sotsiaalmeedia kasutajatele jäänud esialgsetel andmetel tagasihoidlikuks, kuna kaasatus postitustega on püsinud madal.