Vene ballistilised raketid survestavad Ukrainat läbirääkimiste eel

Venemaa on intensiivistanud ballistiliste rakettide kasutamist Ukraina taristu vastu, mille tõrjumiseks puuduvad Ukrainal piisavad kaitsevahendid. Sõjalised eksperdid peavad rünnakuid katseks parandada positsioone tulevasteks läbirääkimisteks, märkides samas, et Vene vägede võimalik uus mobilisatsioon sügisel ei pruugi rindel murrangut tuua.

Vene väed on suurendanud ballistiliste rakettide kasutamist Ukraina vastu, seades riigi kriitilise taristu ja kaitsevõimekuse tõsise surve alla. Ukraina õhukaitse on nende relvade osas märgatavalt haavatavam kui muude ründevahendite puhul, mis võimaldab ründajal tekitada kahju ilma suuremate takistusteta.

Diplomaatilised ja sõjalised eesmärgid

Kaitseväe diviisi staabiülem kolonel Janno Märk nentis olukorda analüüsides: «See on tõsine probleem Ukraina jaoks.» Ekspertide hinnangul kasutab Venemaa ballistilisi rünnakuid eeskätt selleks, et kindlustada soodsamat positsiooni võimalikeks tulevasteks diplomaatilisteks aruteludeks. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on küll üritanud initsiatiivi haarata, pakkudes hiljuti välja tsiviilaluste ründamisest loobumist, kuid Vene välisminister Sergei Lavrov on sellised ettepanekud tagasi lükanud.

Territooriumide kontroll ja mobilisatsiooni piirid

Sõjaolukorra hindamisel on tekkinud märgatav lahknevus kontrollitavate alade pindala osas. Ukraina ametlikel andmetel on aasta algusest vabastatud 740 ruutkilomeetrit territooriumi. Samas analüüsikeskuse Deep State hinnangul on reaalselt tagasi võetud ala, näiteks Oleksandrivka piirkonnas, märgatavalt väiksem, umbes 260 ruutkilomeetrit.

Reservkolonel Hannes Toomsalu hinnangul ei too olukorras rindel suurt muutust ka võimalik uus mobilisatsioonilaine, mida oodatakse Venemaal pärast sügisesi Riigiduuma valimisi. Toomsalu sõnul on prognoosid tagasihoidlikud: «Kui me räägime mõnest sajast tuhandest selle aasta teises pooles hüpoteetiliselt, mõnest sajast tuhandest järgmise aasta esimeses pooles, ja vaadates, millised on seni olnud Vene Föderatsiooni kaotused, siis sellega ei ole võimalik väga suurt muutust sellesse sõjategevusse tuua.»