Vene armee kaotused Ukrainas ületavad igakuiselt värbamist 6000 sõduri võrra

Lääne ametnike hinnangul on Venemaa kaotused Ukrainas ületanud uute värvatute arvu 6000 inimesega kuus. Olenemata 1000 inimese suurusest päevasest värbamistempost, ei suuda Kreml rindel tekkinud tühimikku täita.

Venemaa kaotused Ukrainas on kasvanud tasemele, kus riiklik värbamissüsteem ei suuda enam tempoga sammu pidada. Lääneriikide luurehinnangute kohaselt on igakuine puudujääk umbes 6000 sõdurit. See number püsib hoolimata asjaolust, et Venemaa suudab praegu värvata keskmiselt 1000 uut võitlejat päevas.

Selle tühimiku täitmiseks on Vladimir Putin suunanud tähelepanu Ukraina tsiviiltaristu ründamisele. Alates juuli algusest on Venemaa välja tulistanud üle 360 raketi, püüdes ära kasutada Ukraina õhutõrjesüsteemide piiratud võimekust ballistiliste rakettide vastu. Eesmärk on kurnata Ukraina moraali eelseisval talvel energiataristu süstemaatilise hävitamisega.

Mobilisatsiooni riskid ja sõjastrateegia

Uue suuremahulise mobilisatsiooni korraldamine kätkeb Kremli jaoks suuri poliitilisi ja majanduslikke riske. 2022. aasta sügisel läbiviidud mobilisatsioon põhjustas ligi miljoni inimese põgenemise riigist, kellest märkimisväärne osa olid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ning vähem kui pooled on pärast seda Venemaale naasnud. Lisaks tekitab küsimusi Vene armee suutlikkus uusi üksusi varustada ja juhtida.

Ukraina on jätkanud rünnakuid Venemaa naftatööstuse vastu, tekitades riigis kütusepuudust. Samas on Kiiev korduvalt palunud liitlastelt täiendavat abi, eriti ründe- ja kaitserakettide osas.

Rahvusvaheline toetus ja julgeolek

Suurbritannia peaminister Keir Starmer on toetanud Ukraina sõjalist pingutust. Kohtumisel Volodõmõr Zelenskõiga teatas ta, et Ühendkuningriik jagab Ukrainaga varem salastatud tehnilisi andmeid Briti toodetud tiibrakettide komponentide kohta. Burnham on kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles tarnima Ukrainale rohkem USA päritolu Patriot-tüüpi õhutõrjerakette ning plaanib seda teemat arutada järgmisel kuul New Yorgis toimuval ÜRO peaassambleel.

Venemaa on vastuseks esitanud ähvardusi Suurbritannia sõjaliste sihtmärkide vastu nii Ukrainas kui ka väljaspool seda. Lääne ametnike hinnangul ei ole oht vahetult muutunud, kuid Venemaa kasutab jätkuvalt sõjakat retoorikat, et mõjutada otsustusprotsesse ja külvata hirmu. Eelmisel aastal mõisteti Londonis süüdi kuus meest, kes olid seotud Venemaa korraldatud rünnakuga Ukraina abisaadetisi hoiustanud lattu. Ametnikud rõhutavad, et Kremli eesmärk on säilitada kurnamissõda lootuses, et liitlaste toetus Ukrainale väheneb.