Veiko Spolītis: Läti president Rinkēvičs oskab oma võimupiire hoida

Läti poliitikateadlane Veiko Spolītis kirjeldas Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi tausta ja rolli riigi poliitikas. Spolītise sõnul ei saa Rinkēvičsile erinevalt mõnest eelkäijast ette heita liigset sekkumist välispoliitikasse. Läti presidendivalimised erinevad Eesti omadest, kuna Lätis puudub valimiskogu-laadne institutsioon.

Läti poliitikateadlane Veiko Spolītis andis ülevaate Läti presidendi Edgars Rinkēvičsi karjäärist ja presidendirollist Läti poliitikamaastikul.

Spolītise sõnul töötas Rinkēvičs nooruses raadioajakirjanikuna Raadio Vaba Euroopas, misjärel alustas ametnikukarjääri kaitseministeeriumis. Hiljem sai temast president Valdis Zatlersi kantseleiülem ning seejärel välisminister, millisel ametikohal ta töötas peaaegu 12 aastat. 2023. aastal valiti ta Läti presidendiks.

Konstruktiivne roll välispoliitikas

Küsimusele, kas Rinkēvičsile heidetakse ette välispoliitikasse liigselt sekkumist, vastas Spolītis eitavalt. Võrdluses endise presidendi Vaira Vīķe-Freibergaga märkis ta, et Rinkēvičs selliseid etteheiteid ei pälvi. «Rinkēvičs oskab oma põhiseaduslikke võimupiire hoida ja on seni toiminud konstruktiivselt,» lausus Spolītis.

Presidendivalimiste süsteem

Läti presidendivalimiste süsteemist rääkides tõi Spolītis välja, et Läti ajaloos on esinenud mitmeid pikaleveninud hääletusvoore. Erinevalt Eestist puudub Lätis aga valimiskogu-laadne institutsioon, mis presidendivalimisi toetaks.

Spolītis nentis, et ka Lätis on tugeva käe poliitika pooldajaid ning teema presidendi otsevalimistest kerkib seal pidevalt üles. Kuna selleks tuleks muuta põhiseadust, mis on keerukas protsess, ei ole ükski erakond seni sellise initsiatiiviga reaalselt välja tulnud.

Kadedus saarte pärast

Ruhnu saare teemal märkis Spolītis muheledes, et lätlastel on veidi kade meel, eestlastel on üle tuhande saare, lätlastel aga sisuliselt mitte ühtegi, kui välja arvata kunstlikud saared Kolka kandis.