Veiko Lukmann: kliimasüü ei ole tuleviku väetis

Põhimõtte Koja eestvedaja Veiko Lukmann kommenteerib Aivar Uski kliimapoliitika analüüsi, mis seab kahtluse alla „kliimakriisi" termini laialdase kasutuse poliitikas, hariduses ja meedias. Lukmann möönab, et kliima muutub ja inimtegevusel on selles roll, kuid küsib, kas kliimasüü on õige vahend ühiskonna suunamiseks. Teema on aktuaalne, kuna kliimapoliitikaga põhjendatakse miljardeid eurosid maksvaid otsuseid.

Põhimõtte Koja eestvedaja Veiko Lukmann võttis sõna seoses Aivar Uski mõttepaberi „Kliimapoliitika reaalsuskontroll: olukorrahinnang, mõjud ja alternatiivid" avalikuks tulekuga. Dokument jõudis üldsuse ette suvekuumuses, mil termin „kliimakriis" on muutunud poliitilises, haridus- ja meediaruumis peaaegu enesestmõistetavaks.

Lukmann tunnistab, et kliima muutub ning inimtegevusel on selles roll. Samuti möönab ta, et ühiskonnad peavad kliimamuutustega kohanema. Küsimus pole tema hinnangul mitte faktides endis, vaid selles, milliseid poliitikaid nende faktide najal kehtestatakse ning kas kliimasüü on õige hoob ühiskonna suunamiseks.

„Kliimakriisi" mõistet kasutatakse tänapäeval laialt poliitikas, hariduses, meedias ja ettevõtete kommunikatsioonis. Sellega on põhjendatud suurt hulka poliitikaid ja tegevusi, mille maksumus ulatub miljardite eurodeni. Lukmann seab küsimuse alla, kas selline süüpõhine lähenemine on kõige tõhusam viis kliimaprobleemidega tegelemiseks või pigem takistab see sisulist arutelu alternatiivide üle.