Varssavi julgeolekukonverents: Euroopa hoiatab Trumpi Ukraina strateegilise eelise mahamängimise eest

Euroopa liidrid kritiseerivad Varssavis USA presidendi Donald Trumpi survet Ukrainale lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Diplomaadid rõhutavad, et agressori survestamise asemel ohvri piiramine võib sõja käiku negatiivselt mõjutada.

Varssavi julgeolekukonverentsil väljendasid Euroopa riikide esindajad tõsist muret USA presidendi Donald Trump lähenemise pärast sõjale Ukrainas. Ukraina välisminister Andrii Sybiha märkis, et kui veel kaks aastat tagasi oli Ukraina olukord välispoliitilises vaates keeruline, siis nüüd on riigil kätte võidetud oluline strateegiline eelis, mida ei tohi kergekäeliselt loovutada.

«Vähem kui kahe aastaga oleme liikunud olukorrast, kus meil polnud ühtegi kaarti, punkti, kus meilt paluti neid mitte mängida,» ütles Sybiha konverentsi publikule. See hinnang peegeldab kasvavat pinget Kiievi ja Washingtoni vahel pärast Trumpi nõudmist, et Volodymyr Zelenskyy peataks rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele.

Euroopa liitlaste vastuseis

Poola välisminister Radosław Sikorski kritiseeris teravalt ideed, et sõda võiks lõpetada ohvrit survestades. «Sõda lõpetatakse agressorit veendes, mitte ohvrilt kapitulatsiooni nõudes,» rõhutas Sikorski. Ta kutsus ka Poola presidenti Karol Nawrocki kasutama oma mõjuvõimu Trumpiga suhtlemisel, et selgitada agressori ja ohvri selget eristamist.

Euroopa liitlased, sealhulgas Saksamaa esindaja Johann Wadephul ja Ühendkuningriigi välisminister Ed Miliband, rõhutasid vajadust karmistada, mitte nõrgendada sanktsioonirežiimi. 18. septembril allkirjastatud Lindsey O. Grahami Venemaa ja Iraani sanktsioonide seadus annab USA-le õiguslikud alused meetmete laiendamiseks. Miliband juhtis tähelepanu, et Venemaa ei ole üles näidanud valmisolekut energeetilise relvarahu pidamiseks, tuues näiteks viimase nädala 200 Vene rünnakut Ukraina energiataristule.

Luureandmete ja julgeoleku küsimus

Kohtumise varjutasid ka teated luureandmete vahetamise võimalikust jahenemisest. Sybiha lükkas ümber kuuldused koostöö lõpetamisest, ent tunnistas probleeme, kui hiljutine ballistiliste rakettide rünnak Kiievile jäi eelhoiatuseta. Zelenskyy sõnul on reaalajas jagatud luureandmed kriitilise tähtsusega tsiviilelanike elude päästmisel. Wadephul lisas, et hiljutine vestlus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜROs kinnitas, et Kreml ei ole praegu relvarahust huvitatud.