Varssavi julgeolekufoorumil arutati USA tehinguid Venemaaga ja Starlinki sabotaaži

Euroopa tippdiplomaadid kogunesid Varssavis, et analüüsida olukorda Venemaa sanktsioonide ja hübriidrünnakute kontekstis. Arutelude keskmes oli Starlinki jaamades toimunud sabotaaž ning võimaliku energiarahu kehtestamine Ukrainas.

Varssavi julgeolekufoorumil teisipäeval kohtunud Euroopa liitlased väljendasid muret Ühendriikide hiljutiste sammude pärast, mis puudutavad Venemaa naftatoodete sanktsioonide leevendamist. Arutelud toimusid taustal, kus Euroopa julgeolekuarhitektuuri testivad nii Venemaa varjatud operatsioonid kui ka kasvav ebakindlus Atlandi-üleses koostöös.

USA sanktsioonipoliitika tekitab pingeid

Saksa välisminister Johann Wadephuhl kritiseeris teravalt Donald Trumpi otsust loobuda piirangutest Venemaa diislikütuse suhtes, nimetades seda ekslikuks sammuks ajal, mil vajadus Venemaa isoleerimiseks on jätkuvalt kriitiline. «Praegu ei ole õige aeg sanktsioonirežiimi nõrgendada, vaid seda tuleb hoopis tugevdada,» rõhutas Wadephul, viidates esmaspäeval kehtestatud uuele Euroopa Liidu sanktsioonide paketile. Ta lisas, et Euroopa peab jätkama senist kurssi, oodates Washingtonilt samaväärset pühendumust.

Starlinki sabotaaž ja hübriidsõda

Julgeolekufoorumil tõusis päevakorda ka hiljutine rünnak Poolas asuva Starlinki satelliitsidejaama vastu, mida Ukraina sõjavägi on rindel aktiivselt kasutanud. Saksamaa edelaosas asuvas Nürtingeni linnas peeti esmaspäeval kinni kaks Türgi kodanikku, keda kahtlustatakse seotuses Venemaa huvides korraldatud sabotaažiga. Wadephul tõdes, et sarnased hübriidintsidendid kogu Euroopas näitavad selgelt, et Euroopa on muutunud Moskva vahetuks sihtmärgiks.

Arutelud energiarahu üle

Ühendkuningriigi välisminister Ed Miliband kommenteeris Trumpi välja pakutud «energiarahu» ideed, mis peaks aitama Ukrainat eelseisval talvel. Miliband märkis, et kuigi diplomaatiliselt on olukord keeruline, väärib idee kaalumist, eeldusel, et see toob reaalse kaitse Ukraina energiataristule. «Kasutagem seda ideed ja nõudkem koos president Trumpiga, et Putin sellest energiarahust kinni peaks,» ütles Miliband. Poola välisminister Radoslaw Sikorski rõhutas omalt poolt vajadust selgitada USA-le, et agressioon lõpetatakse agressorile piiride seadmisega, mitte ohvri kapituleerumisega. Norra välisminister Espen Barth Eide lisas, et viimaste aastate koostöö on saatnud Putinile selge signaali Euroopa ühtsusest.