Värske PISA-uuring näitab globaalset õppetaseme langust: Eesti reastub matemaatikas kaheksandaks

Värskelt avaldatud 2025. aasta PISA-testide tulemused näitavad 15-aastaste õpilaste oskuste märgatavat langust nii lugemises kui matemaatikas. Hoolimata globaalsest tagasiminekust püsib Eesti matemaatikas tugeval positsioonil, saavutades 8. koha.

5. detsembril avalikustatud rahvusvaheline õpilaste hindamisprogramm PISA näitab, et 15-aastaste noorte oskused on maailmas märgatavalt langenud. 2025. aasta uuring, mis hõlmas enam kui 760 000 õpilast 91 riigist, tõi esile murettekitava trendi: paljud õpilased ei suuda enam isegi lihtsate andmete põhjal järeldusi teha või igapäevaelu olukordades toime tulla.

Matemaatika ja lugemisoskuse taandareng

OECD riikides on lugemisoskus viimase kümnendi jooksul langenud keskmiselt 28 punkti ja matemaatikateadmised 22 punkti. PISA uuringu autorid märgivad, et 20 punkti vastab ligikaudu ühe aasta õppetööle, mis tähendab, et paljud 15-aastased noored on praegu tasemel, mida oodatakse 14-aastastelt. Loodusteadustes oli langus mõõdukam, jäädes seitsme punkti juurde.

Eesti õpilased paistsid aga matemaatikas endiselt silma, saavutades pingereas 8. koha. Üldises arvestuses domineerivad matemaatikas endiselt Aasia riigid, hõivates kõik esimesed seitse positsiooni.

Digiseadmed ja tehisintellekt

Uuringu kohaselt pole tulemuste halvenemise põhjuseks ainult koroonapandeemia ajal toimunud koolide sulgemised. Langustrend oli paljudes riikides märgatav juba aastaid varem, mis viitab sügavamatele struktuursetele probleemidele haridussüsteemides.

Olulise tegurina toovad autorid välja digitaalsed segajad ja väheneva huvi raamatute lugemise vastu. Lisaks on haridustulemusi hakanud mõjutama tehisintellekti kasutus. Enam kui 40 protsenti õpilastest tunnistas, et kasutab tehisintellekti kirjalike ülesannete koostamiseks iganädalaselt või isegi igapäevaselt. Andmed näitavad, et need õpilased said loodusteaduste testis keskmiselt madalamaid tulemusi kui nende eakaaslased, kes AI-d ei kasutanud.

Uuringus rõhutatakse, et 29 protsenti OECD riikide õpilastest on hinnatud madala jõudlusega õppijateks. Nad ei saa hakkama lihtsamate ülesannetega, nagu graafikute tõlgendamine või poes vajalike arvutuste tegemine. Koolidele ja poliitikakujundajatele on see märk vajadusest kohandada õppeprotsesse vastavalt muutuvatele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele oludele.