Varjupaigataotluste arv langes Euroopa Liidus 17 protsenti

Euroopa Liidu ja Schengeni ala riikides registreeriti varjupaigataotluste arv, mis on 17 protsenti vähem kui aasta varem. Ebaseaduslikud piiriületused on kahe aasta taguse ajaga võrreldes kahanenud 55 protsenti.

Euroopa Liidu ja Schengeni ala riikides esitati varjupaigataotlusi. Euroopa Liidu Varjupaigaamet avaldas neljapäeval andmed, mille kohaselt on see 17 protsenti vähem kui 2024. aasta samal perioodil.

Uued reeglid ja tagasisaatmispoliitika

Magnus Brunner, Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik, märkis statistikat kommenteerides, et ühenduse uus rändepoliitika hakkab tulemusi andma. Ta rõhutas vajadust jätkata jõupingutusi välispiiridel.

Liikmesriigid leppisid aasta alguses kokku uutes reeglites, mis lihtsustavad rändeprotsesse. Need hõlmavad kolmandatesse riikidesse, nagu Albaaniasse ja Rwandasse, rajatavaid tagasisaatmiskeskusi, kuhu saab suunata negatiivse vastuse saanud taotlejaid. Samuti on koostatud nimekirjad riikidest, mida loetakse turvaliseks.

Liikmesriikide statistilised erinevused

Saksamaal on varjupaigataotluste arv aastatagusega võrreldes vähenenud 50 protsenti. Vaatamata sellele jätkab parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale valimistel tugevat esinemist.

Skandinaavias on trendid sarnased. Rootsis esitati eelmisel aastal 8485 varjupaigataotlust, mis on madalaim tase 40 aasta jooksul. Taanis registreeriti novembri lõpuks 1835 taotlust. Austrias on taotluste arv madalaim 23 aasta lõikes, kusjuures riigist lahkujate arv ületab saabujate oma.

Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president, seisab silmitsi kasvava survega Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valitsuste poolt. Need riigid soovivad näha konkreetseid samme rändeküsimuste lahendamisel enne järgmisel nädalal peetavat kõnet liidu olukorrast.

Ebaseaduslikud piiriületused EL-i piiridel on viimase kahe aasta jooksul vähenenud 55 protsenti, olles saavutanud madalaima taseme tänu kokkulepetele Türgi ja Serbiaga.