Varjupaigataotluste arv langeb Euroopa Liidus järsult

Euroopa Liidus ja Schengeni ruumis esitati 332 000 varjupaigataotlust, mis on 17 protsenti vähem kui möödunud aastal. Riigid nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani on registreerinud viimaste kümnendite madalaimad taotluste tasemed.

Euroopa Liidu ja Schengeni riikides esitati 332 000 varjupaigataotlust, mis tähendab 17-protsendilist vähenemist võrreldes 2025. aastaga. Euroopa Liidu Varjupaigaagentuuri koostatud värske ülevaade viitab märgatavale rändesurve leevenemisele kogu blokis.

«Arvud räägivad enda eest: Euroopa uus migratsioonipoliitika annab tulemusi. Peame jätkama oma jõupingutuste suurendamist Euroopa piiridel,» kommenteeris Euroopa Liidu siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner.

Riigipõhised langustrendid

Saksamaal langes varjupaigataotluste arv aastatagusega võrreldes 50 protsenti. Samal ajal on teised liikmesriigid teatanud ajaloolistest miinimumidest: Rootsis registreeriti mullu vaid 8485 taotlust, mis on madalaim näitaja viimase 40 aasta jooksul. Taanis, mis on üks häälekamaid kontrollimatu rände vastaseid, oli novembri lõpuks laekunud 1835 taotlust. Austrias on taotluste hulk langenud 23 aasta madalaimale tasemele ning riik on tagasi saatnud rohkem edutuid varjupaigataotlejaid, kui on saabunud uusi.

Ebaseaduslike piiriületuste arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud 55 protsenti. Selle taga on suuresti Brüsseli sõlmitud kokkulepped naaberriikidega, sealhulgas Türgi ja Serbiaga, mille eesmärk on piirata ebaseaduslikku rännet.

Poliitiline surve ja tulevikuplaanid

Euroopa Liit on tänavu leppinud kokku uutes reeglites, mis võimaldavad riikidel rajada tagasisaatmiskeskusi kolmandatesse riikidesse, nagu Albaania ja Rwanda. Nendesse keskustesse suunatakse edutud varjupaigataotlejad ja teised sisserändajad, kellel puudub õigus Euroopas viibida. Samuti on koostatud nimekirjad turvalistest riikidest, kust saabunud põgenike taotlused lükatakse erandjuhtumeid välja arvatud tagasi.

Kuna parempoolsed erakonnad on kasvatanud toetust Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valimistel, on liikmesriikide valitsused avaldanud Ursula von der Leyenile survet. Nad ootavad, et Euroopa Komisjoni president kasutaks järgmisel nädalal toimuvas kõnes liidu olukorrast võimalust näidata, et peavoolupoliitikud suudavad migratsiooniprobleemide lahendamisel tõhusaid meetmeid rakendada.