Varguste laine Eestis: süstemaatiliste kuritegude arv on hüppeliselt kasvanud

2026. aasta esimesel poolaastal registreeriti Eestis 14 601 kuritegu, kasvades aastavõrdluses 6 protsenti. Statistikat mõjutab märgatavalt süstemaatiliste varguste arvu 26-protsendiline tõus.

2026. aasta esimesel poolaastal registreeriti Eestis 14 601 kuritegu, mis tähistab 6-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurima osa tõusust moodustavad varavastased süüteod, märgib Mari-Liis Sööt, kes täidab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesandeid.

Statistika kohaselt kasvas süstemaatiliste varguste arv märgatavalt, kokku registreeriti neid 3886, mida on 26 protsenti rohkem kui mullu. Õiguslikult liigitatakse vargus süstemaatiliseks, kui väheväärtuslikke asju on korduvalt omastatud lühikese aja jooksul, muutes varasemad väärteod kriminaalkuritegudeks. Enamasti on tegemist kauplustest toimepandud vargustega.

Sarnane varguste kasv on jälgitav mujalgi Euroopas, kus poevarguste arv on jõudnud viimaste kümnendite kõrgeima tasemeni. Põhjustena on viidatud nii elukalliduse tõusule kui ka kuritegelike võrgustike tegevuse professionaalsemaks muutumisele. Samuti on arutletud iseteeninduskassade mõju üle: uuringud viitavad, et nende kasutuselevõtt võib suurendada kaubakadu, võrreldes tavapärase teenindusega.

Samas näitavad andmed positiivset suunda vägivallakuritegude osas. Raskete vägivallakuritegude arv on langenud veerandi võrra ning alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegusid on registreeritud viiendiku võrra vähem kui 2025. aasta esimesel poolaastal.

Viimase viie aasta vaates ei ole Eestis siiski toimunud laiapõhjalist kuritegevuse suurenemist. Kuigi varavastased kuriteod on viie aastaga kasvanud pea poole võrra, on isikuvastaste kuritegude ja liikluskuritegude arv pikemas perspektiivis langustrendis.