Vangide arv on Rootsis viimase kümne aastaga kahekordistunud

Rootsis on vangide arv viimase kümnendi jooksul üle kahe korra kasvanud, ulatudes mullu viimase 30 aasta kõrgeima tasemeni. Ligi pooltel eelmisel aastal karistust kandma asunud isikutest puudus varasem vangistuskogemus.

Rootsis on vangide arv viimase kümnendi jooksul enam kui kahekordistunud, mis paneb riigi kinnipidamisasutustele ja õigussüsteemile varasemast märksa suurema koormuse.

Möödunud aasta oli Rootsi vanglasüsteemi jaoks ajalooline, kuna vanglasse suunatud inimeste arv oli kõrgeim viimase 30 aasta jooksul. See areng peegeldab muutusi kuritegevuse struktuuris ja riigi karistuspoliitikas, kus avalikku korda ja julgeolekut prioriseeritakse uuel moel.

Märkimisväärne on ka vanglate uustulnukate osakaal. Statistika kohaselt ei olnud ligi pooltel mullu vanglakaristust kandma asunud isikutest varasemat kokkupuudet kinnipidamisasutustega. See viitab sellele, et vanglatesse jõuab üha enam esmakordselt süüdi mõistetud kurjategijaid.

Rootsi on viimastel aastatel märgatavalt karmistanud suhtumist kuritegevusse, püüdes ohjeldada jõukude vägivalda ja organiseeritud kuritegevust. See poliitiline suund on otseselt kaasa toonud pikemad vanglakaristused ja suurema hulga vangistatuid, mis omakorda tingib vajaduse uute vanglakohtade järele.