Vanemuise ooperilaulja Kristjan Häggblom astub Põlvamaa suveteatri lavale

Vanemuise ooperilaulja Kristjan Häggblom esineb sel suvel Põlvamaal vana kõrtsihoone laval, kus ta mängib korraga venda, heliloojat ja kogukonna hingearsti. Lavastus räägib külaelust, metsast ja armastusest, aga ka mälust, vaikimisest ja vastuhakust.

Vanemuise teatri ooperilaulja Kristjan Häggblom on tuntud klassikalise muusika maailmast, kuid sel suvel astub ta hoopis teistsugusele lavale, Põlvamaal asuvasse vanasse kõrtsihoone saali, kus mängitakse suveteatrit Eesti külaelu südames.

Kolm rolli ühes inimeses

Häggblom kehastab lavastuses meest, kes on üheaegselt vend, helilooja ja omamoodi hingearst, keegi, kes tuleb hääbuvasse paika ja toob kaasa midagi enamat kui lihtsalt muusikat. Lugu puudutab metsa ja armastust, aga selle sügavam kiht on seotud mälu, vaikuse ja vastuhakuga, teemadega, mis kõnetavad otseselt Eesti maaelu ja selle järk-järgulist vaibumist.

Stardiline kiirendus suveteatris

Sellise rolli juurde jõudmiseks tuli lauljal enda sõnul vajada «plahvatsuslikku kiirenenud energiat», vihjates, et suveteatri lava nõuab ooperist hoopis erinevat lähenemist ja kohalolekut. Kus ooperis toetuvad lauljad sageli muusika võimsusele, nõuab intiimsem külalavastus otsest ja ausat inimlikku kontakti publikuga.

Põlvamaa suvelavastus on näide Eestis järjest populaarsemaks muutuvast suundumusest, kus professionaalsed näitlejad ja lauljad lahkuvad suurlinnade teatrimajade turvalisusest ning viivad etenduskunsti otse väikekogukondadesse, tihti ajalooliselt tähendusrikaste hoonete varjus.