Vanemlikkuse kriis arendab demokraatiad diktaatoriteks

Lapsevanemad loovutavad kasvatuse üha rohkem algoritmidele ja kutsuvad riiki appi internetiohtude vastu. Tehnoloogiareporter Kristjan Port hoiatab, et see muudab demokraatiad jälgimisühiskondadeks, kuhu sillutavad teed seadusandjad IT-hiidude toel.

Üha rohkem vanemaid annab oma vastutuse laste kasvatamises arvutialgoritmidele, otsides internetis levivate ohtude peatamiseks abi riigi poolt. Sel ajal kui lapsevanemad jäävad passiivseks, kutsuvad nad samal ajal seadusandjaid reageerima digitaalse ohu peale.

Kristjan Pordi analüüsi kohaselt on see probleem märksa süvendatum kui pealispinnal näib. Riigivalitsused käivitavad «ohtude maandamise» nimel seadusi, mis ometigi avavad digitaalse jälgimise uusi kanale isegi demokraatlikes riikides. Selles protsessis mängivad olulist rolli suured tehnoloogiakorporatsioonid, kes pakuvad «lahendusi» ja saavutavad samal ajal paremat juurdepääsu kasutajate andmetele.

Audit peegeldab muretsevat trendi: demokraatikud haakuvad järk-järgult autoritaarse jälgimisühiskonna mehhanismidega, kuigi poliitiliselt see ei ole soovitav. Lapsevanematele suunatud paanika IT-ohtude ees muudetakse ära poliitiliseks võimaluseks, mille kaudu legitiimsub üha sügavamale minev järelevalve.

Porti sõnumiks on hoiatus: enne kui demokraatlikud ühiskonnad muutuvad kontrolliühiskondadeks algoritmi nimel, tuleb vanemlikkusele taas tõsiselt suhtuda ja seadusandlust kriitilise pilguga vaadata.