Vändra jahimehed küttisid nuhtluskaru

Vändra jahimehed lasid augusti viimasel pühapäeval maha karu, kes oli häirinud kohalikke elanikke ja rüüstanud mesitarusid. Vaid mõni päev hiljem peatas Tallinna halduskohus keskkonnaameti väljastatud küttimisload, reageerides MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebusele.

Vändra kandis tegutsenud ja kohalikele mesilastele ning liiklejatele peavalu valmistanud pruunkaru kütiti augusti viimasel pühapäeval, vaid mõni päev enne Tallinna halduskohtu otsust peatada kõik väljastatud nuhtlusisendite küttimisload. Looma tabamiseks kulus jahimeestel mitu nädalat.

Küttimise asjaolud

Pärnumaa jahimeeste liidu Vändra jahisektsiooni juhatuse esimehe Jüri Müüri sõnul tuvastati karu liikumistrajektoor Vändra ja Suurejõe vahelisel kergliiklusteel. Samuti oli loom Rätsepa külas korduvalt mesitarusid rüüstanud, mis sundis jahimehi tegutsema. "Tuli natuke vaeva näha. Otsisime selle karu, kes probleeme tekitab, üles, tegime kindlaks, kus ta käib, ja varitsesime teda," kirjeldas Müür nuhtlusisendi tabamist.

Kohtuvaidlus ja regulatsioon

MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas kohtus kokku tosin keskkonnaameti korraldust, mis lubasid nuhtlusisendeid küttida. Tallinna halduskohus rahuldas eelmise nädala keskel vabaühenduse esialgse õiguskaitse taotluse, mis peatab ajutiselt vaidlusaluste lubade kehtivuse. See tähendab, et praeguse seisuga ei tohi enam uusi karusid eriloaga küttida, kuni kohus on vaidluse sisuliselt läbi vaadanud.

Rainer Vakra, keskkonnaameti peadirektor, rõhutas, et erilubade väljastamine on olnud vältimatu samm olukorras, kus karu kujutab endast otsest ohtu. "Inimese turvalisuse tagamise nimel peab olema võimalik probleemselt käituvaid loomi küttida. Keskkonnaamet on andnud sel aastal igati kaalutletud ja põhjendatud erilube," selgitas Vakra ameti seisukohta.

Ohtlikkuse hindamine

Eestis elab hinnanguliselt 1100 pruunkaru ja nende arvukus on alates 2013. aastast tõusutrendis. Kuna mesikäpad satuvad järjest sagedamini asulatesse toiduotsingul, on keskkonnaamet rõhutanud vajadust toidujäätmeid ja aiasaaduseid kinniselt hoida. Erilubasid karude küttimiseks antakse vaid juhtudel, kui ennetusmeetmed, nagu peletamine või tõrjeaiad, ei ole aidanud ja loom on muutunud inimeste läheduses kartmatuks või põhjustanud korduvalt varalist kahju. Üle-eestilist kvoodipõhist karujahti sel aastal ei toimu, kuna eelnevad kohtuvaidlused on muutnud küttimiskorda ning praegune praktika lubab pruunkaru küttida erandkorras vaid ameti lubade alusel.