Vandeadvokaat: kapo küsis Telialt välja kõik e-kirjad ilma kohtu loata

Riigikogu arutas kohtuasja, kus kaitsepolitsei saatis Teliale tavalise nõudekirja, mille alusel küsiti välja kahtlustatava kogu e-kirjavahetus aastatest 2015-2018. Vandeadvokaat Norman Aas ütles, et ei uskunud oma silmi, kui toimikust nägi, kuidas see teave koguti. Kaitsjate hinnangul oleks sellise teabega tutvumiseks olnud vaja kohtu luba.

Riigikogu arutas kohtuasja, milles tõuseb terav küsimus kaitsepolitsei (kapo) andmekogumise meetodite õiguspärasuse kohta. Juhtumi keskmes on asjaolu, et kapo uurija saatis Telia telekommunikatsioonifirmale tavalise nõudekirja, mille alusel küsiti välja kahtlustatava Toomas Tamme täielik e-kirjavahetus ajavahemikust 2015 kuni 2018.

Vandeadvokaat Norman Aas ütles juhtumit kommenteerides, et ei uskunud oma silmi, kui ta toimikust nägi, kuidas see teave oli kogutud. Tema sõnul on tegemist fundamentaalse õigusriikluse küsimusega, kas julgeolekuasutus võib ilma kohtu sanktsioonita pääseda ligi inimese privaatsele kirjavahetusele lihtsalt kirja saates.

Vaidlus e-kirjade staatuse üle

Kohtuasja kaitsjad on seisukohal, et kõnealused e-kirjad olid saatmisprotsessis ehk edastamisel, mistõttu nendega tutvumine oleks saanud toimuda üksnes kohtu loal. See on oluline eristus, sest edastamisel olevate sõnumite kaitse on seaduses tugevam kui juba kohale jõudnud kirjadel.

Juhtum tõstatab laiema küsimuse sellest, millised meetodid on jälitustegevuses lubatavad ja kus läheb piir, mille ületamiseks on vaja kohtu sanktsioon. Õiguseksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kui julgeolekuasutused saavad lihtsate nõudekirjadega kätte samu andmeid, mille hankimiseks peaks muidu kohtuloa taotlema, muutub kohtu järelevalve sisuliselt tühjaks.