Vandeadvokaat Indrek Sirk: Eesti liiklussagedus ei nõua 2+2 maanteid

Liiklusteemadele spetsialiseerunud vandeadvokaat Indrek Sirk leiab, et Euroopa teedeehitusstandardite ja Eesti tegeliku liiklussageduse järgi ei peaks siin üldse 2+2 maanteid ehitama. Sirk tõi raadiosaates "Reedene intervjuu" esile, et kuigi hukkunute arv on 35 aastaga drastiliselt langenud, on vigastatute koguarv jäänud paigale. Liikluskaameraid võiks olla rohkem, kuid nende kasutamine peab olema selgelt piiratud.

Eesti ööpäevane liiklussagedus on nii madal, et teiste riikide statistikat vaadates saaksime täiesti hästi hakkama 1+1 teedega, nii hindab olukorda liiklusteemadele spetsialiseerunud vandeadvokaat Indrek Sirk, kes rääkis raadiosaates "Reedene intervjuu" Eesti liiklusohutuse hetkeseisust.

«Kui võrdleme ennast Euroopa kriteeriumide ja teedeehituse põhimõtetega, siis tegelikult ei peakski Eestis 2+2 sõidurajaga teid olema,» ütles Sirk. Ta lisas, et tõsiseid ummikuid Eestis ei ole ning liiklusega saadakse päris hästi hakkama.

Hukkunud vähem, vigastatud endiselt 2000

Eesti kõige raskem liiklusaasta oli 1991, mil hukkus 491 inimest. 2025. aastal kaotas liikluses elu 43 inimest. Samas hoiatab Sirk ühe varjatud trendi eest: liiklusõnnetuste koguarv pole vähenenud. Vigastatuid on aastas ligi 2000, täpselt sama palju kui 35 aastat tagasi.

Hukkunute langust ei kirjuta Sirk niivõrd inimeste muutunud käitumisele kui turvalisematele autodele. «Need on oluliselt teistsugused autod, millega me täna sõidame,» selgitas ta. Nõukogude autodel puudus sisuliselt passiivne ohutus, kõvema kokkupõrke korral said inimesed raskelt viga või hukkusid.

2026. aasta esimene poolaasta tõi aga ebamugava meeldetuletuse: kuni maini hukkus 12 inimest, juunis lisandus veel 10. «See näitas meile näpuga, et hea õnne peale loota ei tasu,» ütles Sirk.

Kergliikurite andmed jäävad varjule

Eraldi murekohana tõi Sirk välja kergliikurite ja jalgratturite õnnetuste statistika, mida tema hinnangul alaregistreeritakse märkimisväärselt. Haiglatest erakorralise meditsiini osakondadest saadud andmete kohaselt on tegelikke kukkumisi mitu korda rohkem, kui politsei registreerib.

«Mõni on ka öelnud, et mis tähtsust sellel on, loll kukkus ise,» märkis Sirk, aga lükkab selle hoiaku tagasi: vigastus tähendab valu inimesele endale, tema lähedastele ja koormust ühiskonnale, töölt eemalolemist ja ravikulusid.

Kaamerad jah, jälgimisühiskond ei

Küsimusele, kas liikluse järelevalveks peaks olema rohkem kaameraid või politseinikke, vastas Sirk: mõlemat. Kuid kaamerite puhul tõmbab ta selge piiri.

Kiiruskaamera, mis fikseerib olukorra alles rikkumise hetkel, sekkub privaatsusse minimaalselt. Hoopis teine asi on süsteem, mis pidevalt jälgib autode numbreid, salvestab liikumisteed ja ühendab selle tehisaruga. «See on liikumine jälgimisühiskonna poole ja seda peaksime vältima,» ütles ta.

Liiklejad jagunevad Sirgi sõnul kolme gruppi: mõistlikud, kes norme üldiselt täidavad; «anarhistid», kes piiridega võitlevad; ja «hiilijad», kes rikuvad ainult siis, kui vahelejäämise risk tundub väike. Just viimaste jaoks on automaatne järelevalve efektiivne, see loob subjektiivse vahelejäämishirmu sõltumata patrullide arvust.

Kiiruseületamise tolerants tõstab keskmisi kiiruseid

Politsei otsus tõsta sekkumistolerantsi, ehk mitte trahvida väikeste kiiruseületamiste eest, tekitab Sirkis kahtlusi. «Sisuliselt on politsei välja öelnud, et viiekümne alas seier kuuekümne peal on meie tolerantsipiir,» sõnas ta, lisades, et see tõstab keskmisi kiiruseid kogu teevõrgul.

2025. aasta alguses kahekordistati karistusmäärasid ja tulemus oli märgatav: liiklusrikkumiste avastamine vähenes, langustendents jätkub tänavu. Sirgi hinnangul sai Eesti inimene eelmise aasta keskel aru, et kaks korda suurem trahv on rahakotile tõsine väljaminek.

Politsei saatis eelmisel aastal 880 inimesele «musta jõulukaardi», need olid juhid, kes olid aasta jooksul vähemalt neli korda vahele jäänud. Kokku määrati neile 820 000 eurot trahvi ehk ligi 1000 eurot inimese kohta. «See näitab, et neil on täiesti ükskõik: sõita võib kiiremini, see on lihtsalt tasuline,» kommenteeris Sirk.