Vanaemad on tööl: Eesti pered vajavad lastehoiuks uut lähenemist

Epp Reinmets tõstatab küsimuse muutunud peredünaamikast, kus vanavanemad ei saa enam sageli lapselapsi hoida, kuna on ise tööjõuturul aktiivsed. See olukord nõuab ühiskonnalt ja tööandjatelt uusi lahendusi lastehoiu korraldamiseks.

Kui varem oli vanaema peres see kindel tugisammas, kes hoidis lapselapsi, siis tänane Eesti on sellest mudelist kaugel. Lastehoiuga seotud ootused ja tegelikkus on põlvkondade vahel drastiliselt muutunud, jättes noored pered sageli keerulise valiku ette.

Epp Reinmets kirjeldab olukorda, kus ühe põlvkonna jooksul on muutunud nii elukorraldus kui ka sotsiaalsed normid. Tema lapsepõlves oli vanaema see, kes lastega tegeles, samal ajal kui ema oli tööl. Nüüd, nelja lapse emana, on pilt teistsugune: vanaemad on ise tööelus hõivatud ega saa enam samas mahus lapselastele pühenduda.

See ei ole etteheide üksikutele peredele või vanaemadele, vaid pigem tõdemus muutunud tööturust. Eestis on pensioniiga tõusnud ja elatustaseme hoidmine nõuab sageli aktiivset tööpanust ka vanematelt inimestelt. Tulemuseks on vaakum lastehoiu korralduses, kus lapsevanemad peavad ühendama karjääri ja pereelu ilma ajalooliselt tavapärase turvavõrguta.

Riiklikud lastehoiuvõimalused ja tööandjate paindlikkus muutuvad seetõttu üha olulisemaks. Kui vanavanemad on sunnitud töötama, et tulla toime tõusvate elamiskuludega, peab ühiskond looma alternatiive, mis aitaksid noori peresid toetada.