Valmar Veste: uus kalapüügiseadus Eestis vajab tasakaalustatud rakendamist

Valmar Veste: uus kalapüügiseadus Eestis vajab tasakaalustatud rakendamist

Riigikogu võttis 30. septembril vastu kalapüügiseaduse muudatused, mis toovad kaasa karmimad kontrollnõuded. Valmar Veste hinnangul peab riik tagama, et uued Euroopa Liidu reeglid ei muutuks väikekaluritele koormaks, vaid toetaksid ausat ettevõtlust.

Eesti

Riigikogu võttis 30. septembril vastu kalapüügiseaduse muudatused, mille eesmärk on viia Eesti õigusruum vastavusse Euroopa Liidu uuendatud kontrollinõuetega. Seaduseelnõu 887 SE toob kaasa elektroonilise andmeesituse laienemise, digitaalse jälgitavuse ja kalalaevade asukoha määramise kohustuse, mis puudutab otseselt Eesti rannakalureid.

Valmar Veste rõhutab, et kuigi eesmärk vähendada ebaseaduslikku püüki ja tagada kala päritolu kontroll on igati toetatav, tekitavad uued nõuded praktilisi probleeme. Väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid tegutsevad tihti väikestes sadamates, kus puudub vajalik taristu, et täita nõudeid nagu püütud kala liigipõhine kaalumine maabumisel.

Muutused püüginormides

Üheks kriitiliseks punktiks on lubatud kaalumisvea määra vähendamine 20 protsendilt 10 protsendile. See tähendab, et kalur peab oma saaki hindama märgatavalt täpsemalt kui seni. Veste sõnul on merel kala kaalu täpne määramine enne sadamasse jõudmist tihti võimatu, mistõttu seab rangem piirmäär kalurid põhjendamatu surve alla.

Probleemi juured ulatuvad 2004. aastasse, kui Eesti Euroopa Liiduga liitus ja osa kalanduspoliitika otsustusõigusest loovutas. Toona ei suudetud piisavalt arvestada Eesti rannapüügi eripäradega. Praegune olukord nõuab aga riigilt aktiivsemat rolli, et kaitsta kohalikke kalureid ja nende ajaloolisi püügiõigusi.

Taristu ja investeeringute vajadus

Eriti terav on olukord Pärnumaal, kus mahalaadimiskohtade võimalused ja juurdepääs investeeringutoetustele on ebaühtlased. Veste leiab, et riik peab enne nõuete jõustumist dialoogi pidama, mitte alles tagantjärele. Kuna reeglid rakenduvad etapiviisiliselt kuni 2030. aastani, on Eestil aega kujundada rakenduspraktika, mis toetab rannakülade majandust ja säilitab põlvkondade jooksul edasi antud oskusteavet.

Ava rakenduses →