Valitsuskriis Rumeenias ähvardab jätta riigi 770 miljoni eurose toetuseta

Rumeenia on sattunud poliitilisse ummikusse, mis takistab oluliste reformide elluviimist ja seab ohtu 770 miljoni euro suuruse Euroopa Liidu toetuse. Tähtajaks 31. augustiks pidid võimud läbi viima avaliku sektori palgareformi ja restruktureerima kahjumlikke riigiettevõtteid.

Rumeenia valitsuse suutmatus jõuda kokkuleppele vajalikes struktuursetes reformides on seadnud riigi ohtlikult lähedale 770 miljoni euro kaotamisele Euroopa Liidu taastefondist. Euroopa Komisjon seadis reformide elluviimise tähtajaks 31. augusti, kuid poliitiline kriis ja valitsusliidu lagunemine on takistanud vajalike õigusaktide vastuvõtmist.

Reformid ja poliitilised takistused

Kavandatud reformid hõlmavad avaliku sektori palkade korrigeerimist ning pidevalt kahjumit tootvate riigiettevõtete ümberkorraldamist. Siegfried Mureșan, kes on paremtsentristide peaministrikandidaat, nimetas tekkinud olukorda otsustavaks proovikiviks.

«Avaliku sektori palgareform kõrvaldaks ebavõrdsuse, piiraks poliitiliselt määratud privileege ja vabastaks 770 miljonit eurot,» märkis Mureșan. Tema erakond PNL on keeldunud uue koalitsiooni moodustamisest sotsiaaldemokraatidega (PSD), süüdistades neid koostöös parempopulistidega endise peaministri Ilie Bolojani kukutamisel. Sotsiaaldemokraadid on vastupidiselt väitnud, et nõutud reformid on liiga ranged ja oleksid pidanud olema Euroopa Komisjoniga paremini läbi räägitud.

Majanduslikud raskused ja tulevik

Riigi majandusolukord on keeruline, mida illustreerib riikliku raudtee-ettevõtte CFR olukord. Ettevõte on kimpus pikaajaliste kahjumitega, kusjuures 2025. aasta lõpuks ulatub nende võlakoorem üle 430 miljoni euro. Samal ajal moodustavad avaliku sektori palgakulud aastas ligikaudu 30 miljardit eurot ning riigi eelarvepuudujääk ulatus mullu 8 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Varssavi mõttekoja OSW analüütik Kamil Całus tõdes, et poliitiline eliit on suutnud kriitilisel hetkel tülitseda mõjuvõimu pärast, jättes riigi stabiilsuse tagaplaanile. Kuna Rumeenias pole pärast 1989. aastat erakorralisi valimisi läbi viidud, ennustatakse nüüd kas nõrga vähemusvalitsuse teket või väga ebastabiilset enamuskoalitsiooni.

Vaatlejate hinnangul võib praegune ebastabiilsus kasvatada parempopulistliku partei AUR toetust, mis küsitluste järgi küündib juba 35-40 protsendini. Etniliste ungarlaste erakonna juht Hunor Kelemen peab võimalikuks võimupöördeid lähiaastatel.

«Näeme, kas see juhtub 2026. või 2028. aastal. Nad on oma toetust alates viimastest valimistest kahekordistanud ja neil on veel kasvuruumi,» lisas Kelemen.