Valitsuse renoveerimistoetuse kärbe ähvardab kortermajade remondiplaanid üle Eesti peatada

Valitsuse plaan vähendada kortermajade renoveerimistoetust poolelt viiendikuni on tekitanud korteriühistutes pahameelt ja ebakindlust. Eksperdid hoiatavad, et muudatus muudab majade kordategemise paljudes Eesti piirkondades majanduslikult võimatuks.

Eestis on korteriühistud sattunud keerulisse olukorda, kuna valitsuse kava kärpida hoonete renoveerimistoetust seniselt 50 protsendilt 20 protsendile ähvardab paljud renoveerimisprojektid peatada. Kuigi järgmise kahe aasta jooksul suunatakse korterelamute kordategemisse 160 miljonit eurot, mis peaks aitama umbes 500 maja, on toetusmäära järsk langus tekitanud elamusektoris tõsiseid küsimusi.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla kirjeldas toetusmäära vähendamist kui külma dušši. Tema sõnul on olukord eriti kriitiline nende ühistute jaoks, kes on juba teinud ettevalmistusi, palganud tehnilised konsultandid ja tellinud projektid, kuid jäävad nüüd uue rahastusmudeli juures sundseisu. Eestis on kokku 23 000 korteriühistut, kellest pikaajaliste kavade kohaselt vajaksid renoveerimist ligi 22 000.

Piirkondlik ebavõrdsus süveneb

Kõige valusamalt tabab muudatus maapiirkondi ja saari. Saarte Energiaagentuuri juhataja kohusetäitja Taavi Liivandi nentis, et toetuse langetamine 20 protsendile raskendab elanike jaoks laenumaksete tasumist märgatavalt. Saartel on ehitushinnad mandrist kõrgemad, kuid elanike maksevõime sageli madalam, mis muudab projektide finantseerimise keeruliseks.

Sarnaseid murelikke signaale on tulnud Võrust, Valgast, Tapalt, Tamsalust ja Vajangult. Kui riik katab vaid viiendiku töödest, peavad korteriomanikud võtma laenu ülejäänud 80 protsendi ulatuses, mis tervikrenoveerimise puhul võib tähendada ühele korteriomanikule kuni 50 000 euro suurust laenukoormust.

Pangad hindavad riske

SEB panga jätkusuutlikkuse valdkonna esindaja Laura Kosti sõnul on finantseerimise kättesaadavus piirkonniti erinev. Pankade jaoks on määravaks ühistu maksevõime, võlgnikega tegelemine ning piirkonna üldine majanduslik olukord, sealhulgas töökohtade kättesaadavus ja kinnisvara tuleviku-nõudlus. Toetuse vähendamine muudab laenude saamise paljudele ühistutele tunduvalt keerulisemaks.

Ekspertide hinnangul võib toetuse kärpimine sundida ühistuid loobuma tervikrenoveerimisest, eelistades vaid kõige hädavajalikumaid ja odavamaid töid. See ohustab viimase 15 aasta jooksul kujundatud suundumust, kus maju eelistatakse korrastada tervikuna. Jaadla hinnangul oleks riik pidanud säilitama vähemalt 30-protsendise toetusmäära, viidates, et renoveerimisega kaasnev maksutulu ja käibemaksu tõus muudavad madala toetusmäära majanduslikult ebaotstarbekaks.