Valitsus suunab Eesti põllumajandusse 26,4 miljonit eurot

Valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatused, mis toovad põllumeestele 26,4 miljoni euro ulatuses täiendavaid otsetoetusi. Raha eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud kulude kasvu ja hüvitada ebasoodsatest ilmastikuoludest tekkinud kahjusid.

Valitsus kiitis heaks muudatused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas, mis toovad kohalikele põllumeestele 26,4 miljoni euro ulatuses täiendavaid otsetoetusi. Raha on mõeldud leevendama tootmissisendite kallinemist, mille on põhjustanud Lähis-Ida konflikt, ning hüvitama ebasoodsate ilmaolude tõttu tekkinud majanduslikke kaotusi.

Lisaraha jõuab tootjateni detsembris

Täiendav eelarveeraldus on kavandatud maksimaalses võimalikus mahus. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas, et tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise eelarve vahenditega. „Nende kasutamine ei nõua riigieelarvest täiendavat raha,“ kinnitas minister. Toetused plaanitakse tootjateni toimetada, et aidata ettevõtetel katta hüppeliselt kasvanud tegevuskulusid.

Toetuste jagamisel lähtuti koostööst sektori esindusorganisatsioonidega, sealhulgas Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Talupidajate Keskliiduga. Eesmärk on vältida lisaraha kandumist maarendihindadesse ning suunata ressursid otse aktiivsetele tootjatele. Toetusraha ei jaotata vaid üldise sissetulekutoetusena, vaid suunatakse sihipäraselt konkreetsetesse valdkondadesse.

Toetust saavad haavatavad sektorid

Suuremat tähelepanu saavad sektorid, mis on tootmismahtude vähenemise tõttu sattunud raskustesse, sealhulgas ammlehma-, lamba- ja kitsekasvatus. Samuti tõuseb mahepõllumajanduse ökokava ja keskkonnasõbraliku majandamise toetus. Lisaks on oodata täiendavat tuge puu- ja köögiviljade, marjade ning teravilja kasvatajatele.

Strateegiakava muudatused puudutavad ka laiemat maaelu toetussüsteemi. Näiteks laiendatakse investeeringutoetuste saajate ringi kohalikele omavalitsustele. Lühikeste tarneahelate arendamisel tõstetakse investeeringute toetusmäära seniselt 50 protsendilt 65 protsendini. Uuendusi rakendatakse ka loomataudide tõrje ning innovatsiooniprojektide rahastamisel, et tagada vahendite parem kooskõla maaelu reaalsete vajadustega.