Valitsus reformib pensionifondide teavitamist ja investeerimisreegleid

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis muudab pensionifondide põhiteabe tarbijasõbralikumaks ja ühtlustab tootluse arvutamist. Muudatustega kaasnevad ka uued võimalused investeerimisfondidele, sealhulgas laenude väljastamise lubamine riskikapitali- ja kinnisvarafondidele.

Valitsus on heaks kiitnud seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta investeerimisfondide ja pensionifondide tegevus läbipaistvamaks ning investoritele arusaadavamaks. Muudatuste keskmes on pensionifondide põhiteabe lihtsustamine ja standardiseerimine.

Alates 2027. aasta juunist asendatakse senised mahukad ja keerulised põhiteabedokumendid tabelikujul esitatud ülevaadetega. See võimaldab pensionikogujatel hõlpsamini võrrelda fondide tootlust, riskitaset ja teenustasusid. Lisaks muutub kohustuslikuks tuua selgemalt välja fondi investeeringute osakaal Eesti majandusse. Vastav informatsioon teise ja kolmanda samba fondide kohta avaldatakse Pensionikeskuse veebilehel.

Samuti kehtestatakse 2028. aasta algusest ühtne metoodika pensionifondide tootluse arvutamiseks. See tagab, et olenemata kanalist näevad kliendid oma isiklikku tootlust ühesugustel alustel, võttes arvesse nii sissemaksete ja väljamaksete mahtusid kui ka tehingute ajastust.

Uued nõuded strateegia selgitamiseks

Eelnõu kohaselt peavad fondivalitsejad edaspidi prospektides selgelt lahti kirjutama, kas fond kasutab aktiivset või passiivset investeerimisstrateegiat. See on oluline investoritele, kes soovivad hinnata, kas fondi valitsemistasu on vastavuses strateegiaga, passiivse juhtimise puhul on põhjendatud oodata madalamat tasu. Ühtlasi loobutakse konservatiivsetele pensionifondidele kehtestatud erireeglitest, mis annab fondivalitsejatele rohkem vabadust investeerimispoliitika kujundamisel.

Investeerimisfondide maastikul toob eelnõu kaasa ka laiemad muudatused, millest osa põhineb Euroopa Liidu direktiividel. Riskikapitali- ja kinnisvarafondide valitsejatel lubatakse edaspidi fondi varade arvelt laenu anda, mis peaks suurendama konkurentsi Eesti ettevõtete laenuturul. Samadele fondidele luuakse võimalus hoida varasid teiste liikmesriikide pankades, mis võib vähendada hoidmistasusid.

Likviidsuskriiside vältimiseks kehtestatakse uued juhised fondide likviidsuse juhtimiseks. Fondivalitsejatele antakse õigus ajutiselt peatada osakute lunastamine või eraldada nn halvaks muutunud varad, et kaitsta investorite huve olukorras, kus suur hulk osakuomanikke soovib fondist korraga väljuda.