Valitsus kiitis heaks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatused

Valitsus saatis riigikokku eelnõu, mis kaasajastab Eesti Rahvusringhäälingu tegevust reguleerivat seadust. Muudatused hõlmavad nii nelja-aastast rahastamismudelit kui ka juhtimisstruktuuri tähtaegseid töölepinguid.

Valitsus andis rohelise tule eelnõule, millega muudetakse ligi kakskümmend aastat kehtinud Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Muudatuste eesmärk on kohandada avalik-õigusliku meedia õigusraamistik tänapäevase digitaalse meediaruumiga ning Euroopa Liidu regulatsioonidega.

Uus rahastus ja juhtimismudel

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on seaduseuuendus vajalik rahvusringhäälingu avaliku ülesande paremaks täitmiseks. Eelnõu toob kaasa nelja-aastase rahastamise raamlepingu, mis peaks muutma ringhäälingu eelarve prognoositavamaks ja läbipaistvamaks. Seadusest kaob ka varasem tehnoloogiapõhine piirang, võimaldades ERR-il vabamalt tegutseda erinevatel veebiplatvormidel.

Juhtimisstruktuuri osas ootavad ees muudatused, mis puudutavad toimetuste juhtide ja peatoimetajate töölepinguid. Seniste tähtajatute lepingute asemel hakkavad ametikohad olema kuni viieaastased, järgides sarnast praktikat teistes kultuuri- ja haridusasutustes. Eelnõu jõustumistähtajaks on kavandatud 1. jaanuar 2027.

Rahastuse jätkusuutlikkus tekitab küsimusi

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose leiab, et kuigi eelnõu pakub pikaajalisust, jääb lahendamata rahastuse jätkusuutlikkuse küsimus. Tema sõnul ei taga stabiilne rahastus automaatselt piisavat toimetulekut inflatsiooni ja elukalliduse tõusu tingimustes, jättes rahastuse kasvu endiselt poliitiliste otsuste tasemele.

Riigieelarve prognoos näeb 2027. aastal ERR-ile ette 44,76 miljonit eurot, võrreldes 2026. aasta 43,46 miljoni euroga. Summa suurenemine tuleneb peamiselt 0,53 miljonist eurost palgatõusuks ning 0,77 miljoni euro suunamisest laiade riigikaitsekulude katteks.