Valitsus ei plaani kütuseaktsiisi langetamist: hinnatõusu taga on maailmaturg, mitte maksud

Eesti valitsus ei kavatse hetkel langetada mootorikütuse aktsiise Euroopa Liidu miinimumtasemele, viidates suurele koormusele riigieelarvele. Minister Erkki Keldo ja peaminister Kristen Michal rõhutavad, et kütusehindade tõusu peamine põhjus on maailmaturu olukord, mitte kodumaine maksupoliitika.

Eesti valitsus jätkab kütuseturu jälgimist, kuid ei ole valmis vastu võtma Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekut langetada mootorikütuse aktsiisid Euroopa Liidu miinimummäärani. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kinnitas, et riik peab arvestama eelarve jätkusuutlikkusega, ning kütusehinnad on kerkinud eelkõige maailmaturu arengute tõttu, kus pinged Hormuza väinas on pakkumist vähendanud.

Ehkki kaubandus-tööstuskoda on teinud ettepaneku aktsiiside ajutiseks vähendamiseks, leiab valitsus, et see ei pruugi tarbijateni täies mahus jõuda. See hinnang põhineb naaberriigi kogemusel.

Turu dünaamika ja Läti näide

Minister Keldo tõi näiteks Läti, kus aktsiisilangetus ei kajastunud lõpphinnas nii nagu oodati. „Lätis jõudis aktsiisi langetus tanklate hinnatabloole vaid 53-protsendiliselt ehk sisuliselt vaid poole võrra,“ selgitas ta. 5. oktoobri seisuga oli Eestis bensiini keskmine hind 1,94 eurot ja Lätis 1,96 eurot liitri kohta. Diislikütuse puhul olid hinnad vastavalt 2,09 ja 2,12 eurot liitri kohta.

Valitsuse hinnangul on kütuseturg piisavalt dünaamiline, mõjutatuna piirkondlikest erinevustest ja turukonkurentsist, mistõttu ei ole võimalik rakendada ühtset ja garanteeritud mõjuga lahendust.

Eelarvemõjud ja prioriteedid

Peaminister Kristen Michal rõhutas, et valitsus peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas muret riigieelarve defitsiidi pärast. Kui aktsiisid langetataks Euroopa Liidu miinimumtasemele, väheneksid maksulaekumised märkimisväärselt.

Michali sõnul on kütusemüüjad ise märkinud, et mõnesendise hinnaerinevuse pärast pole otstarbekas riigieelarvet ohtu seada. Valitsus analüüsib jätkuvalt, kas ja kuidas mõjutab kütusehinna tõus tarbijate kindlustunnet ja inflatsiooni. Hetkel on ministrile antud ülesandeks jälgida maailmaturu arenguid ja hinnata nende mõju Eesti majandusele, kuid otseseid täiendavaid aktsiisimuutusi ei ole plaanis.