Välisüliõpilaste huvi Tartu, Tallinna ja teiste Eesti ülikoolide vastu on taas tõusuteel

Pärast mitmeaastast langustrendi on Eesti kõrgkoolid registreerinud sisseastumisavalduste arvu kasvu. Ülikoolid seostavad muutust sihtsuunitlusega turunduse ja Eesti kui haridussihtkoha maine tugevnemisega.

Pärast mitmeaastast langust on välisüliõpilaste huvi Eesti kõrgkoolide vastu taas kasvamas. Nii Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) kui ka Tallinna Ülikool (TLÜ) on märganud sisseastumisavalduste arvu suurenemist, mis viitab rahvusvahelise õppe populaarsuse taastumisele Eestis.

Kasvavad avalduste numbrid

TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel kinnitas, et 2026. aastal esitasid välisõppurid nende koolile kokku 1004 avaldust. See on 38,3 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 64,9 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Kvalifitseerunud avalduste arv on kasvanud 745-ni, mis on 207 avaldust ehk 38,5 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 334 avaldust ehk 81,3 protsenti rohkem kui 2024. aastal.

Sarnast trendi täheldab ka Tallinna Ülikool. Õppeprorektor Helen Joost märkis, et 2026. aastal laekus neile väliskandidaatidelt kokku 1476 avaldust, mis ületab aasta varasema tulemuse 28 protsendiga. Avalduste arvu kasv on olnud märgatav ka eelmiste aastate võrdluses.

Languse põhjused ja tulevikuperspektiivid

Tartu Ülikooli õppe rahvusvahelistumise nõunik Ülle Tensing selgitas, et välisüliõpilaste arv oli viimastel aastatel vähenenud mitmel põhjusel, sealhulgas keerulisema viisapoliitika ja vähenenud stipendiumide tõttu. Samuti on elukalliduse tõus muutnud Eesti teatud sihtrühmade jaoks vähem atraktiivseks. Aastal 2021 õppis TÜ-s 1746 välisüliõpilast, kuid 2025. aastal oli see arv langenud 1435-ni. See annab lootust, et välisüliõpilaste avalduste arv enam oluliselt ei lange.

Ülikoolid on oma värbamisstrateegiaid muutnud, keskendudes varasemast enam Euroopa Liidu riikidele, nagu Soome, Poola ja Läti. Samas on kasvanud huvi ka kaugematest piirkondadest. Pappel tõi välja, et kui varem tuli suur hulk üliõpilasi Soomest ja Ukrainast, siis nüüd on näha huvi kasvu Rumeeniast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest.

Kandidaatide valikuid mõjutavad peamiselt õppekava kvaliteet ja karjääriväljavaated. Keystone Education Groupi 2026. aasta uuring kinnitas, et üliõpilaste jaoks on kõige olulisemaks teguriks õppekava sobivus ning lõpetamise järgset investeeringutulu. Eesti tugevuseks on kujunenud digiriigi maine ja tehnoloogiahariduse kõrge tase, mis toetab ülikoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet.