Välistudengite huvi Soome kõrgkoolide vastu on järsult kukkunud

Välistudengite huvi Soome kõrgkoolide vastu on järsult kukkunud

Soome rakenduskõrgkoolidesse laekunud välistudengite avalduste arv on aasta-aastalt kiires tempos vähenenud. Tänavu laekus avaldusi vaid 12 000, samas kui veel paar aastat tagasi ulatus see 60 000-ni.

Majandus

Soome rakenduskõrgkoolid seisavad silmitsi olukorraga, kus huvi välisriikidest pärit sisseastujate seas on märgatavalt kahanenud. Kui veel mõne aasta eest esitati haridusasutustele üle 60 000 avalduse, siis tänavuseks aastaks on see arv kukkunud 12 000-ni.

Langus on olnud eriti märgatav konkreetsete õppeasutuste lõikes. Näiteks Haaga-Helia rakenduskõrgkool võttis tänavu vastu 1200 avaldust, samal ajal kui veel 2023. aasta tipphetkel ulatus nende arv 25 000-ni. Sarnane suundumus valitseb ka Centria kõrgkoolis, kuhu laekus tänavu ligi tuhat avaldust, võrreldes 13 000 avaldusega kolm aastat tagasi.

Centria rektor Tapio Huttula sõnul mängivad tööalased väljavaated ja praktikavõimalused tudengite jaoks otsustavat rolli. "Nad vajavad ellujäämiseks tööd. Võib-olla on pere investeerinud kogu raha sellesse õppesse ja seetõttu on neil siin vaja võimalust teenida ja end ise ülal pidada," selgitas Huttula olukorda, kus majanduslik toimetulek on õpingute jätkamise eeltingimus.

Suurem osa välistudengitest, kes Soome kõrgkoolide vastu huvi tunnevad, on pärit Lõuna-Aasia riikidest nagu Bangladesh, Nepal, Pakistan ja India, samuti Hiinast. Soome haridusasutused peavad nüüd rinda pistma tiheneva globaalse konkurentsiga, kus riigid nagu USA, Suurbritannia ja Austraalia käsitlevad haridusteenuste eksporti kui äri.

Ava rakenduses →