Väliseesti noored osalevad Eestis esmakordselt korraldatud töölaagrites

Välisministeerium asendas tänavu traditsioonilised keelelaagrid praktiliste töölaagritega, tuues Eestisse noori kõikjalt maailmast. Pilootprojektis osalejate seas on enim esindatud Belgiast saabunud noored.

Välisministeerium katsetab tänavu uut lähenemist väljaspool Eestit elavate noorte kaasamisel, vahetades traditsioonilised keelelaagrid praktiliste töölaagrite ehk õpilasmaleva vastu. Projekt tõi Eestisse noori kõikjalt maailmast, kusjuures suurim esindus on kohal Belgiast. Huvi üles näidanud noorte seas oli palju soovijaid ka Suurbritanniast, Hispaaniast, Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Välisministeeriumi nõunik Liina Viies selgitas, et huvi on suur, kuid kõigil soovijatel ei õnnestunud osaleda erinevate koolikalendrite tõttu. Kui Eestis on suvevaheaeg pikk, siis paljudes Euroopa riikides kestab õppetöö veel juulikuu alguseski, mis tegi õigeaegse saabumise paljudele võimatuks.

Abu Dhabist Eestisse tulnud Anna tõdes, et töölaager on suurepärane viis lühiajaliseks tööpraktikaks. «Suve jooksul on keeruline leida lühiajalist tööd, sest tööandjad ei taha võtta kedagi kolmeks nädalaks. Malev kestab kaks nädalat ja annab hea võimaluse,» märkis ta, lisades, et sotsiaalne pool ja kiirelt tekkinud sõpruskond on olnud programmi suurim väärtus.

Paljudele osalejatele oli malevakohtumine esmakordne kokkupuude selle Eesti spetsiifilise traditsiooniga. Belgiast saabunud Thomas tõi välja, et mujal Euroopas taolisi formeeringuid ei tunta ja nende olemust tuli kohalikele sõpradele selgitada. Samas märkas ta ka elukalliduse erinevusi, märkides, et toidukaupade hinnad, näiteks leiva puhul, on Eestis kohati märgatavalt kallimad kui Brüsselis.