Valgevene võimud asusid dissidentide ja nende sugulaste DNA-d salaja koguma

Valgevene julgeolekuorganite poolt on teatatud juhtumitest, kus kogutakse DNA-proove poliitilistelt oponentidelt ja nende pereliikmetelt. Samal ajal valmistab riiklik kohtuekspertiisi komitee ette õigusakte, millega soovitakse muuta DNA-andmete loovutamine kõigile riigi kodanikele kohustuslikuks.

Valgevene julgeolekujõud on alustanud DNA-proovide kogumist inimestelt, keda peetakse riigivastasteks, tehes seda ilma kehtiva õigusliku aluseta. Kuigi ametlikku seadust, mis kohustaks kodanikke DNA-d loovutama, veel vastu võetud ei ole, viitavad tunnistused laiaulatuslikule salajasele praktikale.

Üks välismaal viibiv valgevenelasest aktivist kirjeldas, kuidas julgeolekuametnikud külastasid tema kodumaal elavat ema ja nõudsid süljeproovi. Pärast mehe suhtes algatatud poliitilist kriminaalasja ilmus politsei naise maamajja, põhjendades vajadust proovi järele tema poja hilisema tuvastamisega juhul, kui temaga midagi juhtub. See meetod on muutunud tavapäraseks survevahendiks inimeste suhtes, kes on riigist lahkunud või keda võimud kahtlustavad teisitimõtlemises.

Plaanid kohustuslikuks andmebaasiks

Riikliku kohtuekspertiisi komitee esimees Aljaksei Volkau teatas 20. augustil antud intervjuus, et ametkond töötab uue seaduseelnõu kallal, mis muudaks DNA-proovide andmise kohustuslikuks. Volkau sõnul ei plaanita kõiki kodanikke korraga testimisele kutsuda, vaid protsess jaotataks mitme aasta peale, eelistades teatud sihtrühmi. Ametniku kinnitusel toetavad initsiatiivi erinevad riigiasutused ja julgeolekuorganid.

Advokaat ja Valgevene ajakirjanike liidu aseesimees Aleh Ahejeu rõhutas, et praegune proovide kogumine toimub väljaspool igasugust õiguslikku raamistikku. Tema hinnangul on kavandatav seadus vaid katse tagantjärele legaliseerida ebaseaduslikku tegevust, mida julgeolekujõud kasutavad poliitvangide ja nende sugulaste hirmutamiseks. Ahejeu märkis, et erinevalt lääneriikidest, kus DNA-andmeid kasutatakse rangelt reguleeritud kriminaalmenetlustes, puudub Valgevenes sõltumatu kontroll andmete kasutamise üle.

Ajalooline taust ja repressioonid

Alates 1994. aastast Aleksandr Lukašenka võimu all olnud Valgevenes on see samm jätkuks pikale jälgimiskultuurile. Aastal 2004 jõustus sõrmejälgede registreerimise seadus, mis kohustas täisealisi meeskodanikke oma sõrmejälgi andma. See kampaania hoogustus märgatavalt 2008. aastal pärast iseseisvuspäeva kontserdil toimunud plahvatust.

Endiste julgeolekutöötajate ühenduse BelPol esindaja Uladzimir Žõhari sõnul aitas varasem sõrmejälgede ja DNA kogumine küll lahendada mineviku raskeid kuritegusid, kuid ta kahtleb andmebaasi väärtuses praeguses poliitilises olukorras. Žõhar nentis, et poliitiliselt motiveeritud tagakiusamise puhul pole tõendeid tarvis, sest süüdistused mõeldakse sageli välja. Seetõttu näeb ta kavandatavas andmebaasis pigem täiendavat vahendit kontrolli tugevdamiseks kui uurimisalast vajadust.