Valgevene ja EL-i suhetes suur läbimurre puudub

Ekspertide hinnangul ei ole Valgevene ja Euroopa Liidu suhetes lähiajal oodata fundamentaalset pööret, kuna Minsk pole valmis täitma lääne seatud poliitilisi tingimusi. Aljaksandr Lukašenka sõltuvus Venemaast ja hirm sisemise ebastabiilsuse ees muudavad sisulise koostöö keeruliseks.

Suhted Minski ja Euroopa Liidu vahel jäävad vaatamata aeg-ajalt toimuvatele kontaktidele pingelisteks ning fundamentaalset pööret lähiajal oodata ei ole. Kuigi Valgevene on viimasel ajal ilmutanud huvi majandussidemete tihendamise vastu, takistavad koostööd riigis valitsev repressiivne režiim ja tihe seotus Venemaa sõjategevusega Ukrainas.

Aljaksandr Lukašenka külastas 12. oktoobril Minski rajooni, kus ta rõhutas vajadust arendada ärisidemeid läänenaabritega. Sarnaseid signaale on tulnud ka varem, näiteks on Valgevene ja Poola välisministrid on pidanud kõnelusi. Eksperdid on aga seda tüüpi diplomaatiat hinnanud piiratud mõjuga tegevuseks, mis võib aidata kaasa mõne poliitvangi vabastamisele, kuid ei muuda riigi poliitilist kursi.

Euroopa Liidu selged tingimused

Bordeaux’ Montaigne’i ülikooli politoloogiateadur Jauhen Kryžanouski märgib, et Euroopa Liidu institutsioonid ja suuremad liikmesriigid ei ole oma nõudmistes järeleandmisi teinud. Kontaktide taastamise eelduseks on endiselt poliitvangide vabastamine, repressioonide lõpetamine ja Venemaa sõjalise agressiooni toetamise peatamine. Minski valmisolekut nende tingimuste täitmiseks hinnatakse praktiliste tegude, mitte retoorika järgi.

Saksamaa Marshalli Fondi vanemteadur Maryna Rakhlei lisab, et kuigi mõned Euroopa riigid on hoidnud Minskiga kahepoolseid kanaleid lahti, on Brüsseli üldine sanktsioonipoliitika jäänud muutumatuks. Need meetmed kehtestati vastuseks Valgevene kaasosalusele Venemaa sissetungis Ukrainasse ning selles küsimuses pole positsioonide lähenemist toimunud.

Sõltuvus Moskvast ja hirmud

Poola idauuringute keskuse ekspert Kamil Kłysiński toob välja kolm peamist takistust, mis lähenemist pärsivad. Esimene on Lukašenka jätkuv hirm 2020. aasta protestide sarnase sisepoliitilise ebastabiilsuse kordumise ees. Teine tegur on Valgevene enneolematu sõltuvus Venemaast, mis ulatub majandusest ja julgeolekust kuni hariduse ning meediaruumini. Kolmandaks puudub kinnitus, et Valgevene võimustruktuurid oleksid valmis dialoogiks.

«Sellised süsteemid ei ole üldiselt valmis järeleandmisteks, dialoogiks ega kompromissideks,» lausub Kłysiński. Tema sõnul ei ole Minski hiljutised sammud, nagu näiteks vangide vabastamine USA-ga peetud läbirääkimiste raames, toonud kaasa süsteemset muudatust, vaid pigem taktikaline manööver.

Uute Ideede Keskuse teadur Hleb Fitsner leiab siiski, et eksisteerib teatav ühine huvi eskaleerumise vältimiseks. Lukašenka püüab vältida otsest sõtta astumist, Euroopa aga soovib hoida ära olukorda, kus Valgevene muutub veelgi tihedamalt Moskva kontrollitavaks ründelähtekohaks. Siiski, kui Venemaa peaks oma sõjategevust laiendama, võib igasugune ruum Valgevene ja EL-i vaheliseks lähenemiseks kiiresti kaduda.