Valga 18. militaarajaloo festival meenutas Suvesõda ja küüditamisohvreid

Baltimaade suurim militaarajaloo festival Valgas keskendus tänavu 1941. aasta sündmustele, tuues lavale küüditamise ohvrite lood ning rekonstrueerides ajaloolisi lahinguid. Üritus tõi kokku ajalooklubid Eestist, Lätist ja Poolast.

Valgas toimunud 18. militaarajaloo festival tõi tänavu tähelepanu keskmesse 1941. aasta suvised sündmused, keskendudes nii küüditamise inimlikele tragöödiatele kui ka relvastatud vastupanule. Sündmus leidis aset Valga linnas ja koondas ajalooentusiaste ning sõjaajalooklubisid.

Inimlik vaade ajaloole

Näitleja ja lavastaja Merili Viks tõi festivalil publiku ette lavastuse «Üks jäi tulemata», mis keskendub küüditamise ohvritele ja nende lähedastele jäänud inimestele. Viksi sõnul on tema eesmärk näidata sõja taga olevaid saatusi, kus iga osalise, olgu sõdur või tsiviilelanik, taga peitub individuaalne lugu. See oli kolmas kord, kui Viks oma lavastust Valgas esitas, püüdes publikut mõtlema panna Siberisse viidute ja kodumaale jäänute tunnetele.

Näidislahingud ja koostöö

Linnapargis toimunud näidislahingus taaselustasid 1941. aasta sündmusi Front-Line Eesti koos Läti ja Poola sõjaajaloo klubidega. Front-Line Eesti juht Reimo Leol selgitas, et lahinguepisoodid peegeldasid Eesti ja Läti metsavendade koostööd, mis leidis 1941. aastal aset näiteks Häädemeeste all. Leoli sõnul eristusid 1941. aasta võitlused 1944. aasta taandumistest, kuna toona saavutati koos Saksa vägedega Punaarmee vastu ka edukaid tulemusi.

Valga militaarajaloo muuseumi juht, major Meelis Kivi on korraldanud festivali juba 18. korda. Seekordne kava hõlmas ka Ukraina sõja õppetundide analüüsi ning metsavendlust käsitleva teose «Sõja ja rahu vahel» tutvustamist. Mälestusüritused kulmineerusid kirikus toimunud Ave Maria filmimuusika õhtuga, kus austati Eesti eest võideldes langenute mälestust.