Vaktsineerimine Eesti koolides: mida muudab 2027. aasta seaduseuuendus?

Sotsiaalmeedias levib eksitav väide, justkui vaktsineeritaks Eesti koolilapsi ilma vanemate nõusolekuta. Tegelikkuses on kehtiv kord range ning ka tulevane 2027. aastal jõustuv muudatus rõhutab lapsevanema õigust vaktsineerimisest keelduda.

Sotsiaalmeedias ringlevad postitused, mis väidavad, et Eesti koolides viiakse ilma vanemate teadmata või nõusolekuta läbi vaktsineerimisi ja muid meditsiinilisi protseduure, ei vasta tõele. Praegune seadusandlus kohustab tervishoiutöötajaid igal juhul lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut küsima, enne kui lapsele mis tahes vaktsiini manustatakse.

Muudatused jõustuvad 2027. aastal

Alates 2027. aasta juulist jõustub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatus, mis lihtsustab koolides vaktsineerimise korraldamist. Sotsiaalministeeriumi andmetel on edaspidi kooliõel õigus vaktsineerimiseks, kui lapsevanemat on protseduurist teavitatud ja ta ei ole sellele kirjalikult vastu seisnud.

See "teavita või keela" põhimõte kehtib eranditult vaktsineerimisele, mitte kõikidele meditsiinilistele toimingutele, nagu sotsiaalmeedias on ekslikult väidetud. Lapsevanem saab keeldumist väljendada mugavalt e-kirja, SMS-i või paberdokumendiga. Eraldi allkirja ei ole nõutud.

Lapse roll otsustusprotsessis

Eesti koolijuhtide ühingu tegevjuht Aule Kink toonitas, et lapsevanema õigus otsustada on esmane. Igal lapsel on õigus kehalisele puutumatusele ning tervishoiutöötajatel on kohustus hinnata lapse kaalutlusvõimet, ehk seda, kas laps mõistab toimingu kasu ja riske.

Kui laps ja vanem ei jõua vaktsineerimise osas kokkuleppele, kaasab kooliõde olukorra lahendamiseks vajadusel kooli psühholoogi või klassijuhataja. Uue korra eesmärk on eelkõige vähendada bürokraatiat, jättes vaktsineerimine endiselt vabatahtlikuks ning tagades vanematele selge õiguse keeldumiseks.