Vaimse tervise õde: eestlased peavad alkoholi tarbimist loomulikuks igapäevaosaks

Vaimse tervise õde: eestlased peavad alkoholi tarbimist loomulikuks igapäevaosaks

Vaimse tervise õde Andra Õismaa rõhutab, et alkoholi tarbimine on Eestis sügavalt juurdunud kultuuriline norm, mida inimesed kipuvad tihti alahindama. Sõltuvust ei tohiks enam pidada nõrga tahtejõu tunnuseks, vaid ajuhaiguseks, mis vajab professionaalset käsitlust.

Eesti

Vaimse tervise õde Andra Õismaa nendib, et alkoholi tarbimine on Eestis muutunud niivõrd tavapäraseks osaks elustiilist, et inimesed ei oska ega soovi oma tegelikku tarbimist adekvaatselt hinnata. See enesehinnangu moonutus on sageli alateadlik, kuna tunnistamine rohke alkoholi pruukimisest tekitab sisemist ebamugavust.

«Ma arvan, et see on pigem alateadlik. Inimene tahab öelda, et ta tarbib vähe, ja küsib, mis selles ikka halba on. Tegelikku kogust on ilma täpse mõõtmiseta väga raske hinnata, aga sügaval sisimas on enamikul arusaam, et see pole ilmselt hea. Seetõttu eelistataksegi täpsest numbrist mitte midagi teada,» selgitas Õismaa.

Alkoholi kättesaadavus ja harjumused

Alkoholi staatus Eestis on paradoksaalne: see on küll reguleeritud aine, kuid ühiskondlikult tajutud kui vältimatu kaaslane igal sündmusel. Õismaa sõnul on see kõikjal ja pidevalt silme ees, mistõttu on seda raske vältida ka neil, kes sooviksid oma harjumusi muuta.

«See on legaalne psühhoaktiivne aine, mille kättesaadavus on vaid veidi piiratud. Me oleme harjunud võtma alkoholi kui iga peo või ürituse lahutamatut osa,» lisas ta. Sõltuvusprobleemid tulevad spetsialistide vaatevälja tihti juhuslikult, kui patsient pöördub hoopis muude tervisemuredega.

Sõltuvus kui ajuhaigus

Nõustamise käigus ei keskenduta mitte süüdistamisele, vaid mustrite analüüsimisele: mida juuakse, kui palju ja mis olukorras. Varasem ühiskondlik hoiak, et sõltuvus on tahtejõuetus, on asendunud arusaamaga, et tegemist on ajuhaigusega. Õismaa kinnitusel ei ole võimalik lihtsalt «end käsile võtta» ja joomist lõpetada, sest aju on juba muutunud.

«Täielikult tagasi pöörata juba toimunud muutusi ei pruugi alati õnnestuda, kuid protsessi on võimalik peatada või aeglustada. Sageli saavad probleemid alguse harjumusest, olgu selleks külmkapi ukse avamine või poelettidel laiutav alkoholivalik,» kirjeldas ta.

Ava rakenduses →