Väikereaktorite tehnoloogia lubab energiapööret, kuid seisab silmitsi suurte väljakutsetega

Väikesed moodulreaktorid (SMR) pakuvad lubadust kiiremast ja kompaktsemast tuumaenergiast, et rahuldada kasvavat elektrienergia vajadust. Samas seavad majanduslikud arvutused ja pikaajalised jäätmekäitluse probleemid nende laialdase kasutuselevõtu küsimärgi alla.

Väikesed moodulreaktorid ehk SMR-id on pälvinud ulatuslikku tähelepanu kui potentsiaalne lahendus maailma kasvavatele energiavajadustele. Need süsteemid toimivad sarnaselt suurtele reaktoritele, kasutades uraani lõhustumisprotsessist tekkivat soojust vee aurustamiseks, mis omakorda paneb tööle elektrit tootvad turbiinid. Peamine erinevus seisneb nende konstruktsioonis: SMR-e saab tehases masstoota ja kohapeal kiiresti kokku monteerida, sarnaselt valmismajadele.

Ehitusaja osas lubavad tootjad valmimist poolteisest kuni kuue aastani, mis on märgatavalt vähem kui suurte tuumaelektrijaamade puhul kuluv seitse kuni kümme aastat. Samuti on nende maakasutus minimaalne, nõudes kuni kahehektarist ala, samas kui traditsioonilised jaamad võivad vajada kuni 280 jalgpalliväljakut ületavat maa-ala.

Tehnoloogia võimalused ja piirangud

Väikereaktorite võimsus jääb sõltuvalt mudelist 10 ja 200 megavati vahele, võrreldes tavapäraste reaktorite 1000-1600 megavatise väljundiga. See tähendab, et praeguse tuumaenergiatoodangu asendamiseks oleks vaja ehitada kümneid tuhandeid väikesi üksusi. Kuigi pooldajad viitavad väiksemale radioaktiivse materjali hulgale ühes reaktoris, hoiatab Saksamaa kiirguskaitseamet, et tehnoloogia laialdasem levik võib suurendada õnnetuse tõenäosust, kuna reaktorite arvukus kasvab hüppeliselt.

Lisaks ohutusküsimustele on probleemiks veepuudus. SMR-id vajavad jahutamiseks vett ja kuigi üksikseade tarbib seda vähem kui suurjaam, võib suur hulk reaktoreid piirkondlikku veevarustust koormata. Samuti pole endiselt leitud lahendust radioaktiivsete jäätmete pikaajalisele ladustamisele. Soomes valmiv Onkalo hoidla peaks avanema 2026. aastal, olles esimene omataoline maailmas, kuid enamik riike pole veel püsivate ladustamispaikade rajamiseni jõudnud.

Majanduslikud ja kliimaeesmärgid

Majanduslikust vaatepunktist on SMR-ide tasuvus küsitav. Saksa majandusuuringute instituudi hinnangul võib elektri tootmine väikereaktorites olla vähemalt kaks korda kallim kui tuule- või päikeseenergial, halvimal juhul isegi kaheksa korda kallim. Analüütikute sõnul muutub tootmine majanduslikult mõttekaks alles siis, kui ühe tehnoloogiatüübi puhul ületatakse 3000 ehitatud reaktori piir.

Kliimaeesmärkide kontekstis, mis näevad ette Euroopa Liidu süsinikuneutraalsust 2050. aastaks, nähakse tuumatehnoloogia panust piiratuna. Arvestades arendus- ja ehitusaegu, võib tehnoloogia jõuda turule liiga hilja, et omada otsustavat mõju globaalse soojenemise piiramisel. Seni on SMR-ide operatiivset kasutamist praktikas tõestatud vaid Venemaal ja Hiinas, kus vastavad rajatised on töös.