Vaidlused Venemaa naftatöötlemise üle: eksperdid eriarvamusel droonirünnakute mõjust

Kaks majanduseksperti on sattunud vastakuti Venemaa kütusetööstuse tuleviku osas, vaieldes Ukraina droonirünnakute tegeliku mõju üle. Samal ajal kui üks analüütik näeb 25-28-protsendilist langust, hindab teine naftatöötlemise võimsuse kadu 65-70 protsendini.

Venemaa kütusesektori olukord on tekitanud tulise vaidluse majandusanalüütikute vahel, kes hindavad Ukraina droonirünnakute mõju riigi naftatöötlemisvõimsusele. Augustis toimunud avalikus debatis lahknesid analüütikute hinnangud naftatööstuse kahjude ulatuse osas märkimisväärselt.

Sergey Vakulenko, kes töötab Carnegie Russia Eurasia Centeri vanemteadurina, hindas 17. augustil, et vaatamata Ukraina rünnakutele püsib Venemaa naftatöötlemise maht suhteliselt kõrgel tasemel. Tema hinnangul on tootmisvõimsus langenud ligikaudu 25-28 protsenti. Ta tõi välja, et juulis 2024 toodeti bensiini vahemikus 2,25-2,65 miljonit tonni kuus, võrreldes 3,5 miljoni tonniga märtsis. Diislikütuse osas oli langus vahemikus 5,2-5,6 miljonit tonni, võrreldes 7,7 miljoni tonniga märtsis.

Vastandlikud analüüsimeetodid

Vastupidist seisukohta kaitses majanduskommentaator Vyacheslav Shiryaev, nimetades Vakulenko hinnanguid eksitavateks. Shiryaevi hinnangul on 65-70 protsenti Venemaa naftatöötlemisest juba rivist välja löödud. Ta kritiseeris ametlikku statistikat, väites, et riiklikud andmed ei vasta tegelikkusele. Shiryaev on oma hinnangute aluseks koostanud jooksva tabeli 40 rafineerimistehase kohta, tuginedes tehaseseiskamistele, analüüsifirmadele ja tööstuslikele Telegrami kanalitele.

Eksperdid vaidlesid ka selle üle, kas rünnakud on tekitanud riigis tõelise kütusekriisi. Shiryaev rõhutas, et kütuse kättesaadavus on langenud tasemele, kus autojuhid peavad tanklates veetma tunde oodates, mis tema sõnul tõestab tootmismahtude kriitilist kahanemist. Vakulenko omakorda rõhutas, et kuigi olukord on tõsine ja rafineerimismahud on märgatavalt langenud, ei saa tanklate kättesaadavuse andmeid tõlgendada ühtse kriisiindikaatorina.

Sõjaline perspektiiv

Debati lõpuosas tõdesid mõlemad osapooled, et Ukraina relvajõududel on huvi naftatöötlemist Euroopa-Venemaal piirata. Vakulenko märkis, et kui rünnakute intensiivsus ja droonide arv kasvab, võib tehastes tekkida kahjustusi, mille mõju ulatust on raske ette ennustada. Shiryaev kinnitas, et Ukraina strateegia on suunatud võtmetähtsusega seadmete hävitamisele, mis takistab tehaste kiiret taaskäivitamist.