Vaid pooled Eesti koolilapsed saavutavad nõutava ujumisoskuse

Ujumine on Eesti koolides küll kohustuslik õppeaine, kuid vajalikud oskused omandab vaid umbes pool õpilastest. Eesti Ujumisliidu sõnul mõjutab tulemusi oluliselt kaugus lähimast basseinst, mistõttu on maapiirkonna koolid selgelt ebasoodsamas olukorras. Liit soovib, et tulevikus jätkuks ujumisõpe ka vanemates klassides.

Eesti algkoolides on ujumisõpe küll kohustuslik, kuid nõutava oskustaseme saavutab vaid ligikaudu pool õpilastest. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Ujumisliidu hinnangul on üks peamisi põhjusi koolide ja basseinide vaheline kaugus.

Asukoht otsustab tulemuse

Eesti Ujumisliidu esindaja Kirsti Mäesepp selgitas, et basseinita koolid on märkimisväärselt halvemas seisus. «Kui bassein asub väga kaugel, läheb koolile tundide korraldamine üsna kalliks, sest suur osa rahast kulub transpordile. Samas on koole, kus bassein asub otse koolimajas, ja neil on muidugi suur eelis. Näen, et sellistes õppeasutustes saavutatakse ujumises väga häid tulemusi,» ütles Mäesepp.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Jana Adari tunnistas, et võimalused sõltuvad suurel määral kohalikest oludest. «Praegu on olukord selline, et kohalik omavalitsus otsustab ise, kui palju ja kuidas eraldatud raha kasutatakse ning kui palju lapsed ujuda saavad. Maapiirkondade koolides on olukord kindlasti keeruline,» märkis Adari.

Eesmärgist on läbitud vaid pool teed

Ujumisliit on seadnud sihiks, et 90% esimese kooliastme õpilastest oskaksid ujuda. Praegu on see näitaja poole võrra madalam. «Oleme poole tee peal, ja küsitluste põhjal tundub, et laste füüsilised võimed lihtsalt ei lase neil 200-meetrist komplekstesti sooritada,» nentis Mäesepp.

Probleem ei piirdu ainult lastega, ka paljudel täiskasvanutel puuduvad korralikud ujumisoskused, sest nende kooliajal ujumisõpet ei toimunud. «Täiskasvanute ujumiskursuste järele on praegu väga suur nõudlus,» ütles Mäesepp.

Liit soovib ujumisõpet laiendada

Ujumisliidu suurim soov on, et ujumisõpe jätkuks läbi kogu põhikooli. «Näiteks kui õpilane sooritas ujumistesti kolmandas klassis, peaks tal olema võimalus see korrata kuuendas ja üheksandas klassis,» lisas Mäesepp. Selline lähenemine tagaks, et omandatud oskused ei ununeks ning rohkem lapsi jõuaks täiskasvanuikka ujumisoskusega.